20 küsimust ja vastust piimahammaste kohta
Tegelikult on sünnihetkel valmis kaks kolmandikku piimahammastest. Alus nende moodustumisele pannakse juba 6.-8. rasedusnädalal.
Hammaste lõikumine algab kuuenda ja üheksanda elukuu vahel. Nende tavapärane ilmumisjärjekord on: kõigepealt alumised, seejärel ülemised keskmised lõikehambad; 8.-12. kuul ilmuvad alumised külgmised, seejärel ülemised külgmised. Veidi hiljem, 14.-16. kuul, tulevad esimesed purihambad, 16.-20-kuuselt silmahambad, 20.-30. kuul teised purihambad.
Miks tulevad hambad mõnikord liiga vara?
Hammaste lõikumise aeg on lastel erinev. Mõnel määral sõltub see ka ema vanusest. Nooremate emade lastel võivad hambad varem tulla. Ka esmasündinud lapsed saavad enamasti hambad suhu veidi varem kui nende nooremad õed ja vennad.
Mõni laps juba sünnib hammastega. Tavaliselt on need liighambad või sarvjad moodustised, mis kukuvad ise ära või alluvad kergesti eemaldamisele.
Vahel algab enneaegu ka piimahammaste lõikumine. Neid ei eemaldata, tulgu nad kui vara tahes.
Aga kui hammaste tulek hilineb?
Kui 12-16-kuusel lapsel pole veel ühtki hammast suus ega tulemas, siis tuleb arsti poole pöörduda. Stomatoloog saab hilinemise põhjused kindlaks teha. Lõualuu röntgenipildil võib näha hammaste algeid ning kindlaks teha, kas kõik hambad on õigesti paigas.
Hammaste lõikumine — on see valus?
Hammaste tulek on normaalne füsioloogiline nähtus ning tavaliselt ei kutsu see esile haiguslikku seisundit. Piimahambad lõikuvad läbi igemete limaskesta vigastamata ning täiesti veretult.
Ometi võib sellega mõnikord kaasneda tugev süljevool, igemete ärritus, kihelemine, laps muutub rahutuks, ärrituvaks ning nutuseks.
Kas tõuseb ka palavik?
Väike palavik on sellel perioodil küllalt sage nähtus. Raskeid tüsistusi esineb aga haruharva. Seetõttu pole õige iga palavikku ja muid tervisehäireid seostada hammaste tulekuga.
Kui laps tunneb siiski valu, siis võiks seda leevendada kummelitee või jahutatud närimisrõngaga. Valmisvahendid valu vaigistamiseks ei tohi sisaldada suhkrut.
Miks piimahambad nii tähtsad on?
Piimahambad mitte ainult ei peenesta toitu, neil on veel üks väga tähtis ülesanne: “hoida kohta” jäävhammastele. Kui piimahammas puruneb ammu enne hammaste vahetust või tuleb see mingil põhjusel enneaegu välja tõmmata, siis liiguvad ülejäänud piimahambad tekkinud tühimikku ning jäävhammas ei saa talle ettenähtud kohale tulla. Hambad lõikuvad korratult, võtavad vale asendi — selle kõige kordasaamiseks tuleb hulga vaeva näha.
Kas närimisrõngas on lapsele vajalik?
Kui laps hakkab kõike suhu toppima, siis võib talle pakkuda leivakoorukesi, et ta saaks närimist harjutada. Paljud lapsed närivad meelsasti ka spetsiaalseid rõngaid või mõnda mänguasja. Peab ainult jälgima, et näritav ese oleks nii suur, et laps ei saa seda alla neelata. See asi peab olema terve ning teravate äärteta.
Millal tuleks hakata hambaid pesema?
Juba esimeste hammaste ilmudes võib hakata neid vatipulga või marlitampooniga puhastama. Mugav on ka spetsiaalne pehme hambahari, mille ema sõrme otsa saab panna. Hambapastat pole tarvis. Pesta tuleb kord päevas pärast õhtust toitmist.
Millal saabub esimese hambaharja aeg?
1,5-2-aastastel lapsed on juba nii head matkijad, et nad mängivad hambaharjaga meelsasti. Aga vanematel tuleb tingimata lapse hambaid veel ka ise puhastada. Kindlasti on tarvis hambaid pesta pärast viimast toitmist. Selles vanuses pole hambapastat vaja.
2,5-3-aastased lapsed pesevad hambaid pärast hommikusööki ning pärast õhtusööki (ja soovitavalt ka pärast maiustuste söömist päeva jooksul). Nüüd tuleb juba kasutada laste hambapastat.
Kuidas hambaid õigesti pesta?
Hambaid pesta on raskem kui käsi ja kõrvu. Eesmärgiks on siin hammastele kogunenud katu eemaldamine, sealhulgas hambavahedest. Parem on pesta igemetest allapoole liikudes.
Kui vanemad puhastavad lapse hambaid, siis ei peagi laps suud väga lahti ajama: kui põsed pole pinges, siis on hambaharjaga tagumisi hambaid puhastada lihtsam ning see ei tee haiget. Väikelastele on heaks stiimuliks hammaste eest hoolitsemisel elektriline hambahari.
Millal laps õpib iseseisvalt hambaid pesema?
Kannatust! Laps õpib selle päris selgeks siis, kui ta oskab kätega ringliigutusi teha — umbes kuuendaks eluaastaks.
Mis puutub elektrilistesse hambaharjadesse, siis need lastele enamasti meeldivad. Ometi tuleks olla ettevaatlik: sellist hambaharja suudab iseseisvalt kasutada alles viieaastane laps.
Kas oleks parem lapsele üldse mitte maiustusi anda?
See on ilmselge, et suhkur on hammaste kõige suurem vaenlane. Eriti kui see jääb pikemaks ajaks suhu. Vähem ohtlik on magus lõunasöögi ajal — kui pärast sööki pestakse hambad.
Suuremat riski kujutavad endast maiustused, mida lapsed näksivad toidukordade vahel. Seetõttu tuleks söögi vahel anda maiustusi, mis suhkrut ei sisalda. Ent mitte alati ei tähenda suhkru puudumine toidus, et see on hammastele kasulik. Toitumine peab olema tasakaalustatud.
Soovitav on kasutada selliseid nätse ja maiustusi, mis on magusaks tehtud suhkruasendaja ksülitooliga. Närimiskummi näritakse pärast sööki ning mitte kauem kui 15 minutit.
Mida võiks veel kaariese vältimiseks ette võtta?
Kui laps imeb rinda sageli või joob ühtelugu lutipudelist teed, mahla või piima, siis võib kaaries tekkida juba imikueas. Haige piimahammas võib aga osutuda jäävhamba alge kahjustuse põhjuseks. Seetõttu on väga oluline lutipudelist võimalikult vara lahti saada ning õpetada laps tassist jooma. Kuiv lutt on igal juhul kahjutum kui pidev lutipudelist joomine.
Väga tähtis on ka toit, see peab sisaldama piima- ja teraviljatooteid, samuti puu- ning köögivilju. Sõltuvalt fluori sisaldusest joogivees võib vaid arst soovitada regulaarset fluori tarvitamist tablettide näol.
Kas kehvad hambad on päritavad?
Kaariese tekkele aitavad kaasa mitmed tegurid. Näiteks lagundavad hambaid mikroorganismid; suhkur, mis võimaldab seda hävitustööd; mineraalainete defitsiit ning sülje koostis. Pealegi täheldavad stomatoloogid tänapäeval sagedamini hambaemaili erosiooni: see pole mitte maiustuste, vaid hoopis hapude toiduainete süü.
Teatavat osa hammaste tervises mängib aga tõesti ka pärilikkus. Kehvade hammastega vanemad peaksid erilise hoolega jälgima oma järeltulijate hammaste seisundit.
Mida teha, kui hammas on vigastatud?
Lapseeas on hammaste vigastused õnnetusjuhtumite või sporditraumade tagajärg. Enam on levinud järgmised juhud:
*Hammas tungib lõualuusse. Mitte mingil juhul ei tohi püüda seda omal käel välja tirida.
*Hammas on välja kukkunud. Piimahamba implantatsiooni selle esialgsesse kohta tehakse vaid äärmiselt harvadel juhtudel.
*Pehmed koed hoiavad hädavaevu hammast kinni. Sellise hamba võib iseseisvalt eemaldada, sest laps võib selle muidu alla neelata.
*Hambad logisevad, ei asetse õigetes kohtades. Tuleb hambaarsti juurde minna.
Mingil juhul ei tohi arsti juurde minekuga venitada. Ainult arst võib määrata edasise ravi taktika.
Kas juba piimahammastega tuleb arsti poole pöörduda?
Tingimata! Ainult hambaarst võib hambumust hinnata ja otsustada, millal on tarvis piimahammast ravida, millal tuleb see eemaldada. Regulaarne hambaarsti juures käimine eas, kus tavaliselt pole ravi vajagi, võib kinnitada lapse usaldust arsti vastu, ning ta ei hakka edaspidigi arsti juurde minekut kartma.
Kui kahjulik on pöidla imemine?
Pöidla imemine on füsioloogiline ilming. Väikelaste jaoks on imemine loomulik vajadus, mis on ühetähenduslikult seotud rahuldustunde ning lohutuse leidmisega. Ometi, kui laps imeb pidevalt lutti (või sõrme), rikub see hammaste õiget asetust, võib deformeeruda ka lõualuu.
Söömine soodustab lihaste treeningut ning hammaste ja lõualuude õiget kasvu. Lutist toitmise korral aga domineerib neelav, mitte imev funktsioon. Seetõttu on parem kasutada eri lutte eri vanuste jaoks: kuni aastaseks saamiseni imiteerib lutt ema rinnanibu.
Luti kuju oleneb selle eesmärgist. Erinevad lutid on vee, piima, mahla ja pudru jaoks. Parim profülaktika on lapse imemisvajaduse rahuldamine toitmise ajal.
Liiga palju hambaid — ka seda tuleb ette?
Mõnikord juhtub, et lapsel on moodustunud rohkem hambaid, kui loodus on ette näinud. Vahel on võimalik hambaalgete ühinemine üksteisega nii, et tekivad kahekordsed moodustised. Võib ka lõikuda liiga vähe hambaid või siis — väga harvadel juhtudel — ei kasva need üldse. Sel juhul on vajalik proteesimine.
Mida tähendab piimahammaste kummaline kuju?
Kui piimahammaste lõikehammastel on sakilised ääred, on see täiesti normaalne. Ka siis ei pea muretsema, kui hammastel on vahed vahel. Lõualuu kasvab, valmistades ette ruumi suurematele jäävhammastele.
Millal algab hammaste vahetus?
Piimahambad langevad välja sellises järjekorras:
* umbes kuueaastaselt tulevad ära lõikehambad alumistest alates;
* 9-aastaselt esimesed, aasta hiljem teised molaarid (tagapurihambad);
* 10-11-aastaselt langevad välja silmahambad.
Millal tulevad jäävhambad?
5-6-aastaselt — esimene suur purihammas; 7-8-aastaselt keskmised lõikehambad (algul alumised, seejärel ülemised); 8-9-aastaselt külgmised lõikehambad; 9-10-aastaselt — esimesed väikesed purihambad; 11-12-aastaselt — teised väikesed purihambad; 10-13-aastaselt –silmahambad; 12-14-aastaselt — teised suured purihambad; 16-25 –aastaselt — kolmandad suured purihambad ehk tarkusehambad.
Seoses laste üldise kiirenenud arenguga võivad need tähtajad ettepoole nihkuda. Tavaliselt ei põhjusta esimeste jäävhammaste lõikumine lastel mingeid vaevusi.
Vaata veel:
