Katerina räägib meile oma loo:

Ärkamine toimus 2015. aasta detsembris, kui läksin töötervishoiuarsti juurde ning selgus tõsiasi, et kehamassiindeks näitab ülekaalu.

Otsustasin võtta roosad prillid eest ning hakata rohkem liikuma. Alustasin teadliku kõndimisega, samuti eelistasin ühistranspordile jalutuskäiku. Nii kõndisin tihti töölt koju. Oluliseks abimeheks sai kolleegi poolt tutvustatud telefonirakendus Endomondo. Sealt saadud positiivne tagasiside, sõprade saavutuste jälgimine ning väljakutsetes osalemine andsid indu juurde. Kilod kadusid ja sügiseks olin kuus kilo kergem.

Isiklikku eesmärki ei pea üksi saavutama
2016. aasta oktoobris kutsus sõbranna Helin mind Kaalukate jooksutrenni, millega oli liitunud kuu varem. Olin selle suhtes skeptiline, viimati jooksin ju gümnaasiumis! Ent Helin kinnitas, et see on kõigile jõukohane. Kuna trenn oli meelepärane, alustasin koos Helinaga iganädalaste jooksutreeningutega treenerite Toomas Tarmi ja Janika Koch-Mäe juhendamisel. Talveperioodil toimusid välitreeningud vaheldumisi sisetrennidega, kui siirdusime jõusaali, kus meid juhendas Sten Põldsamm. Toeks oli ka Maris Kajari, kes mõõtis kehakoostist ja jagas toitumisalast infot.

Hakkasime käima Helinaga ka iseseisvalt jooksmas. Tõsi, täiesti algust ei saakski jooksmiseks nimetada, pigem sörkisime ja kõndisime vaheldumisi. Kuid üpris kiiresti hakkasime läbima järjest pikemaid vahemaid. Nüüd jookseme suurema vaevata kümme kilomeetrit järjest. Võtsime eesmärgiks läbida see ühe tunniga. Abimees Endomondo on meid Helinaga rekorditeadetega rõõmustanud mitmetel kordadel ning rõõmustame nii enda kui teise saavutuse üle, hoolimata sellest, et püstitatud eesmärgini on meil veel neli-viis minutit. Tänu sellele kadus veel paar üleliigset kilo.

Kontrollime verd!
Otsustasin kontrollida ka enda tervist. Minu füüsilise koormuse mõju aitavad hinnata 12 erinevat verenäitajat. Sain teada, et treenin sobiva koormusega, taastusaeg on piisav ning toitumine on õige. Oli õpetlik teada saada, et neerufunktsiooni näitajad kreatiniin ja uurea peegeldavad ka füüsilist koormustaluvust ning maksanäitaja ASAT skeletilihaste tööd ja nende kahjustusi.

Paljud sportivad inimesed on hakanud tarbima liigselt valgutooteid, mistõttu on neerunäitajad sageli üle normi. Sain kinnitust, et olen õigel teel. Ma ei ole loobunud ühestki toidust, sest Maris Kajari hoiatas, et peaksin valitud dieeti kogu elu jälgima, kuid äärmusteks ma valmis pole. Küll aga püüan teatud toiduainetega piiri pidada, mis ei tähenda, et ei tuleks ette libastumisi.

Ferritiinianalüüs näitas, et saan toidust piisavalt rauda, seetõttu ei tunne ma ka väsimust. Olen teadlik, et jooksmisel on tavapärane krambivalmidus, mis võib olla tingitud magneesiumi ja kaltsiumi vähesusest organismis. Tervisesportlase paketi analüüsid kinnitasid, et need näitajad on mul normis.

Minu soovitused algajatele jooksuhuvilistele:
* Kui sa ei ole harjunud jalgsi liikuma, võiksid enne jooksmisega alustamist püüelda hea kõnnivormi poole.
* Alusta jooksmisega jooksurühmas või konsulteeri enne treeneriga. Niimoodi väldid endale viga tegemist.
* Tee kohe alguses tervisekontroll, siis tead lähtepunkti ja treener saab sisendi. Vajadusel konsulteeri arstiga. Jätka kontrollimist korra aastas, siis näed muutusi kehas ja saad ülevaate, kas treeningkoormus ja toitumine on organismile sobilikud.
* Ära unusta toitumist! Korrigeeri seda mõistlikult — nii, et sa ise naudid ega pinguta vastumeelselt. Tervisekontroll annab hea sisendi, mis suunas pead menüüd tasakaalustama.
* Otsi endale jooksukaaslane, nii on raskem trenni vahele jätta. Samuti ei märka joostes ja juttu puhudes aega ega läbitud vahemaad. Pealegi, parim tempo on see, kui suudad samal ajal ka vestelda.
* Distsiplineerimisel ja motiveerimisel on abiks ka päevik, kuhu saab kanda tehtud treeningud.