Tekkepõhjused ja pärinemine

Akne on multifaktoriaalne haigus, millest ühte osa etendab pärilikkus, kuid haiguse vallandumiseks on vajalik androgeenide mõju.

Akne algab prepubertaalses perioodis, mil seoses hormonaalsete muutustega, suurenenud hulga androgeenide mõjul tekib rasunäärmete suurenemine ja tõuseb rasu produktsioon eeskätt näol, rinnakul, seljal. Näiteks peale puberteeti toodetakse poistel 10 korda rohkem androgeene kui tüdrukutel, mistõttu ei ole üllatav, et poistel esineb rohkem raske akne juhtumeid. Kuna siiski enamus patsientidel, nii meestel kui naistel, on androgeenide tase veres normaalne, siis arvatakse, et rasunäärme folliiklites on tõusnud tundlikkus androgeenide suhtes. Naistel, kellel veres on androgeenide tase tõusnud, esineb sageli ka teisi tunnuseid, nagu liigkarvasus ja menstruatsiooni häired.

Haigus tekib põhiliselt 4 patogeense faktori koosmõjul:

1) suurenenud rasuproduktsioon
Rasu tekib rasunäärmete rakkudest nende lagunemisel ja liigub mööda folliiklit nahapinna suunas. Akne raskusaste on sageli korrelatsioonis rasu hulgaga, kuid rasu üksi siiski aknet ei põhjusta.

2) keratinisatsiooni häire ehk rakkude moodustumise häire karvanääpsu taskus ehk folliiklis
Folliiklites suureneb rakkude irdumine ja nende kokkukleepumine. Viimajuha avaus muutub kitsamaks, umbudes sinna kogunenud rasu ja irdunud epiteelirakkudega. Rasu ei pääse vabalt naha pinnale.

3) folliikli kolonisatsioon Propionibacterium Acnese poolt
P.acnes, kes kuulub naha normaalse bakteriaalse floora hulka, mängib akne puhul patogeenset rolli. Folliikulis tekib sobiv keskkond P.acnese paljunemiseks, kes kasutab rasus leiduvaid lipiide oma elutegevuseks.

4) põletiku teke, mis on tingitud P.acnese poolt eritatavatest ärritavatest ensüümidest kui ka folliikli seina purunemisel ümbritsevasse nahk lekkivast rasust, bakteritest ja rakkudest

Aknet või aknetaolisi lööbeid võivad provotseerida:
1) suukaudsed rasestumisvastased vahendid, mis sisaldavad androgeenseid progestiine
2) anaboolsed steroidid, mida kasutavad osad sportlased, kes soovivad saada kiiret lihasmassi juurdekasvu
3) medikamendid - kortikosteroidid, androgeenid, jood, bromiidid, liitium, trimethadione, halotaan, vit. B1, B6, B12 tuberkuloosiravimid, antidepressandid, krambivastased ravimid jt
4) komedogeensed ained - näiteks tõrvad, polüvinüülkloriid, tööstuslikud õlid, rasvased kosmeetikatooted
5) mehhaaniline trauma
6) rasedus (hormonaalsed muutused)
7) premenstruaalne periood (hormonaalsed muutused)
8) stress
9) kuum ja niiske keskkond
10) ultraviolettkiirgus - soodustab komedoonide teket
11) ei ole teaduslikke tõendeid, et teatud toidud, nagu shokolaad, pähklid, cola joogid, friikartulid jt.võivad halvendada akne kulgu. Kui siiski märgatakse, et akne halveneb peale teatud toitude söömist, oleks mõistlik neid piirata.

Kliiniline pilt
Lööbed asuvad tavaliselt näol, õlgadel, rinnaku ja selja ülaosas ning kaasuvaks on rasune nahk. Eristatakse erinevaid lööbeelemente:

* suletud ehk valgepea komedoon - s.o.rasust ja irdunud epiteelirakkudest moodustunud kork folliiklis, millel ei ole kokkupuudet õhuga. Suletud komedoonidel on väga kitsas ava, mistõttu on nad paremini nähtavad, kui nahk pingule tõmmata.
* avatud ehk mustpea komedoon tekib siis, kui valgepea hakkab punduma ja folliikel püsib kaua avatuna. Pooris asuvate irdunud epiteelirakkude pigment tumeneb kokkupuutel õhuga. Seega tegemist ei ole mustusega, nagu mõnikord arvatakse.
* vistrikud ja mädapead (paapulid ja pustulid) - pindmised väikesed punased sõlmekesed ja väikesed mädavillid. Tekivad siis, kui suletud komedoonis (harvem avatus) puruneb folliikli sein ning rasu, surnud rakud ja bakterid tungivad ümbritsevasse nahka. Paranevad tavaliselt 1-2 nädalaga ja üldjuhul ei jäta arme.
* sõlmed, tsüstid - sügavamad, suuremad, valulikud, punased sõlmed ja mädakogumikud, mis paranevad 2-4 nädalaga ja on enamus osas süüdi akne armistumises.
* sekundaarsed nahamuutused - n.o.erinevat tooni punased või pruunikad mõne mm läbimõõduga laigud, mis tekivad põletikuliste kollete imendumisel ja võivad püsida pikaaegselt.
* armid - atroofilised, hüpertroofilised, keloidarmid, jääkild-tüüpi armid

Akne klassifikatsioonides eristatakse erinevaid akne vorme. Neist 2 esimest tüüpi omavad enamus akne patsiendid. Teised tüübid on suhteliselt harvemad, kuid olulised oma raskusastme või ravi erinevuste tõttu.

1) Acne comedonica - domineerivad komedoonid.
2) Acne papulopustulosa - domineerivad vistrikud ja mädavillid.
3) Acne nodulocystica - domineerivad sõlmed ja tsüstid; paraneb armidega.
4) Acne fulminans - väga äge akne vorm puberteediealistel; lisaks kaasuvad põletikulised veremuutused ja liigesevalud.
5) Täiskasvanute akne - võib olla säilunud noorukiea aknest, kuid võib ilmneda ka esmakordselt täiskasvanueas. Akne tekib keskmiselt ühel viiest 25-44 aastasest inimesest ja võib olla püsivama iseloomuga kui noorukieas.
6) Acne mechanica - lööbeelemendid on tugevamini väljendunud mehhaanilise surve kohtadel (näiteks viiuldajatel lõua all).
7) Traumaatiline akne - akne lööve on enamasti tagasihoidlik, kuid patsiendid istuvad peegli ees, otsivad peaaegu nähtamatuid nahamuutusi ja pigistavad neid, tekitades sellega lööbeid ja arme.
8) Vastsündinute akne - esineb sünnil ja peamiselt poistel. Taandub spontaalselt mõne kuuga.

Akne kulg
Haigus kestab keskmiselt 5-10 aastat, harvematel ja raskematel juhtudel 10-20 aastat või kauemgi. Ägenemised ja taandumised on suurel määral seotud hormonaalsete mõjutustega. Näiteks umbes 20% naistel tekib akne ägenemine 2-7 päeva enne menstruatsuooni ja paranemine järk-järgult järgmise tsükli alguses. Akne võib paraneda ka raseduse ajal. Ägenemised võivad harva teKkida peale antibeebi pillide ärajätmist ja veidi sagedamini peale sünnitust.

Kuigi akne ei ole eluohtlik haigus, on tal tõsised füüsilised ja psühholoogilised tagajärjed, nagu armistumine, alanenud enesehinnang, sotsiaalne pärsitus, depressioon. Seetõttu on peamised akne ravi eesmärgid armistumise vältimine ja kliiniliste sümptomite leevendamine. Oluline on ka eksisteerivate armide ja põletikujärgse hüperpigmentatsiooni ravi. Akne on ravitav haigus, kuid ravist tuleb lähemalt juttu järgmises artiklis.