Aktiivsusmonitor toob selguse une kvaliteedi ja füüsilise aktiivsuse kohta


Aktiivsusmonitor toob selguse une kvaliteedi ja füüsilise aktiivsuse kohta
Fitbit

4 Kliiniku Hea Une Keskuse unenõustaja ja unetehnoloog Kene Vernik teab oma pikaajalisele kogemusele toetudes, millistest nippidest ja vahenditest paraneb une kvaliteet – tuleb välja, et kõik nutividinad ei pruugigi meie unele hästi mõjuda.

Kui helendavaid ekraane kasutada liiga hilistel tundidel, võib hilisemaks nihkuda meie unehormooni vallandumine. Muide, statistika märgib, et kõige enam uinuvad ekraani taga 18–24-aastased noored. „Nutiseadme voodisse võtmine ei mõju kindlasti soodsalt meie unele. Alustades juba sõltuvuslikust käitumisest, nagu erinevate rakenduste kasutamine ja sotsiaalmeedia lehitsemine,“ loetleb unetehnoloog ridamisi tegevusi, mis võivad meie unekvaliteeti alandada.

Lisaks tekitab telefoni lähedus aju EEG-s virgumisi ehk teisisõnu, telefoni protsessor võib mõjutada meie une arhitektuuri ega lase ajul rahus olla. „Une arhitektuur koosneb mitmest olulisest unefaasist, nagu sügav uni ja REM-uni ehk unenägude uni,“ selgitab Vernik. Unefaaside mõjutamine võib unetehnoloogi hinnangul päädida kehva enesetundega päevasel ajal. Nii ei soovitagi ta kasutada neid une hindamise rakendusi, mis on telefonipõhised ja eeldavad juba eos, et telefon oleks kasutajal oma helendava ekraaniga segavalt lähedal.

Mida arvata aktiivsusmonitoridest?

„Testisin Fitbiti aktiivsusmonitori Charge 2 mõned ööd ning tõesti oli huvitav ja põnev jälgida, kui pikalt und esines,“ ütleb Vernik. Lisaks toob ta välja, et hea oli silma peal hoida ka teistel näitajatel, nagu päevasel sammude arvul ja südamelöökide sagedusel.

Kene Vernik märgib, et on oluline, et kasutaja teeks aktiivsusmonitorist saadava info põhjal muutusi ka oma igapäevaelus. Näiteks tõstaks aktiivsust, kui seda on vähe. „Mõni tuhat sammu päevas kellale koguda pole sugugi ületamatu ülesanne,“ ütleb ta.

Samuti saab unerežiimi teadlikult suunata ja seda vastavalt muuta. „Mitme ööune mõõtmise järel näeb inimene visuaalselt, mis kellast kellani ta magab ning mõistab, et see ehk ei ole talle piisav ja on seejärel valmis pöörduma juba spetsialisti poole. Monitori toel saab inimene rohkem teadlikumaks oma unerežiimist ja oskab hinnata, kas see on liiga hiline või varajane – hilise unerežiimi korral uinub inimene mitu tundi pärast ning varajase korral mitu tundi enne südaööd,“ täpsustab unenõustaja.

Hea teada
Fitbit Charge 2 on pritsmekindel aktiivsusmonitor, mis võimaldab jälgida oma aktiivsust, lugeda samme ja kaloreid ning hinnata läbitud vahemaad. Aktiivsusmonitoril on sisseehitatud pulsimõõtja, mis tähendab, et selle kasutaja ei vaja eraldi pulsivööd. Fitbit Charge 2 on pikk aku kestvus – kuni 5 päeva. Lisaks jälgib seade nii und kui ka äratab hommikul vaikselt üles.

Kaheksa lihtsat nippi unevõla vältimiseks

  1. Magamistoas ei tohi olla ekraane, sealhulgas telerit, arvutit ja nutiseadmeid. Voodi on üksnes magamiseks, mitte töö tegemiseks ega televiisori vaatamiseks.
  2. Vaata üle, kas madrats, tekk ja padi on kehale õiged. Kui need tekitavad kehale ebamugavusi, tuleks üks või teine ümber vahetada.
  3. Kui ärkad öösel korduvalt üles või uinumine võtab aega, siis ära jää voodisse pikali oma mõtetega, vaid tule vähemalt 5–10 minutiks voodist välja. Soovitatavalt loe, kõnni lihtsalt ringi, joo lonks vett. Ekraani taha minna ei tohi.
  4. Hoia oma uni kindlas rütmis. Kehale on hea, kui lähed magama ja ärkad alati samal ajal. Nädalavahetusel on lubatud magada mitte rohkem kui 1,5 tundi üle oma tavapärasest ärkamisajast.
  5. Väldi hilisel õhtul füüsilist tegevust. Väga hilja õhtul ei ole hea tegeleda aktiivselt spordiga, see tõstab kehatemperatuuri ajal, mil see peaks langema. See teeb keha liiga ärksaks.
  6. Väldi hilisel tunnil söömist, eriti süsivesikuid. Kõige viimane aeg suuremaks toiduks võiks olla 4–5 tundi enne magamaminekut. Vastasel juhul tegeleb keha ainevahetusprotsessidega, aga mitte puhkamisega.
  7. Hoia magamistuba puhtana. Magamiskeskkonda võiks tuulutada igapäevaselt ja voodipesu peaks vahetama regulaarselt.
  8. Kui päeval tekib väsimus, võid teha uinakuid, mis ei ole pikemad kui 25 minutit. Pikem uinak võib röövida õhtuse une.