Alkoholisõltlane vajab spetsialisti abi
Legendaarne küsimus: kui palju on palju? Millal saab alkoholist inimesele probleem?
Ei saa tõmmata piiri, kui palju on palju. Vastust sellele küsimusele ei ole. Kas alkoholist saab inimesele probleem, on ikkagi kinni ka pärilikkuses. Kui inimesel on pärilikult kalduvus sõltuvusele, ei tähenda see ainult alkoholisõltuvust. Sõltuvus võib olla ka suitsetamine, narkomaania. Hullumeelset töötegemist — öeldakse ju, et see või teine on töönarkomaan — ei saa seevastu päris narkomaaniaks nimetada. Küll võib sõltuvus tekkida näiteks ravimitest. Julgen väita, et kui inimesel on ühe sõltuvusega olnud probleeme, võib tal väga tõenäoliselt tekkida hiljem probleeme ka teisega.
Kunagi ei saa kedagi teist eeskujuks võtta. Et näe, see jõi nii palju, aga midagi ei juhtunud. Või kui juhtuski, siis võttis ennast kätte ja sai üle. Ja küll mina saan ka. Ma kordan: see on äärmiselt individuaalne. Toon näite: teie naabritädi suitsetas eluaeg, ei saanud kopsuvähki ja elas peaaegu 100-aastaseks. Teine naabritädi ei teinud kunagi suitsu, kuid suri kopsuvähki. Tegelikult on asi nii, et ühel tädil oli geen, mis tekitas kopsuvähki, ja teisel mitte. Kui teine naabritädi oleks ka suitsetanud, oleks ta lihtsalt varem kopsuvähki surnud. Alkoholismiga on sama asi. Ent me keegi ei näe enda sisse, kas meil on see geen või mitte.
Kui inimesel on suguvõsas kurb näide, et vanaisa või ema või kes tahes lähisugulastest oli alkoholisõltlane, mida siis teha? Mida peaks inimene jälgima, et ta ükskord ennast põhjast ei avastaks?
See, kas inimene on täiskarsklane või mitte, on igaühe enda otsustada. Mina pole äärmusi kunagi pooldanud. Inimene peaks teadma, et alkohol ei ole rahusti. Ei ole nii, et olen täna üle töötanud, võtan õhtul pudeli õlut, see rahustab. Täna pudel õlut, poole aasta pärast kaks, siis juba hommikul ka, et ennast jälle tööle saada.
Minu kui arsti jaoks on alkoholismi kriteerium see, kui inimene ei tule oma igapäevaste kohustustega toime. Kui alkohol segab tal näiteks tööle minemast ja seda kas või üks kord. Kui inimene ei suuda kodus lapsevanema kohustusi täita — kas või üks kord, siis on see alarm, et asi on valesti. Hiljemalt siis tuleb midagi kiiresti ja kindlasti muuta.
Mis on enamlevinud tervisehädad ja haigused, mida alkoholi ülemäärane tarbimine põhjustab? Suitsetajate kohta öeldakse, et nemad põevad tihedamini ja raskemini näiteks ülemiste hingamisteede haigusi.
Liigse alkoholitarbimise tõttu saab kahjustada eelkõige närvisüsteem. Aju saab kahjustatud, käed hakkavad värisema. Ohus on magu, võivad tekkida kõrvetised, iiveldus, võib hakata oksendama. Kõht võib lahti olla ja valutada. Kui kõht valutab, võib sellel olla mitu põhjust: maohaavad, kahjustunud kõhunääre. Kõhunääre ja maks saavadki tegelikult liigsest alkoholist kõige enam kahju. Kui kõhunääre on haige, on valu muide tohutu.
Ja loomulikult infarktid ning kõrge vererõhk — need võivad samuti olla liigse viinajoomise tagajärg.
Alkohol on ilmselt ka üks väga sage traumade põhjus. Et kukud purjus peaga. Või saad röövlite käest peksa…
Õige on, et purjus inimene kipub kraaklema. Ja kukub — koordinatsioon on häiritud. Pärast on pea lõhki. Luumurde tuleb harvem ette. Tõenäoliselt selle tõttu, et inimesel kaob kontroll ja ta ei ole näiteks kukkudes pinges, kaitseseisundis. Küll ja küll on olnud kurioosumeid, kui purjus inimene kukub aknast alla, ent temaga ei juhtu midagi. Lendab nagu tühi kott, võib-olla saab sinikaid. Aga haavad, jah, neid juhtub küll. Ja mis veel — külmumine. Ei külmu ära mitte ainult asotsiaalid, kes magavadki väljas, vaid purjus inimese tundlikkus kaob. Ta jääb kusagil külma käes tukkuma ning ongi valmis.
Alkoholisõber kipub ka niisama magades endale liiga tegema: ta n-ö magab oma käed ja jalad ära. Purjus inimene jääb ühes asendis magama ega liiguta ennast kogu magamise vältel. Nii tekibki närvikahjustus: inimene ärkab hommikul üles, käsi ripub kõrval. Kas selline kahjustus taastub või mitte, seda näitab ainult aeg.
Perearstil on patsiente tittedest vanuriteni. Kellel on alkoholisõltuvusega rohkem muret, kas noortel või vanadel?
Noortel on alkoholiga liialdamine rohkem moeasi ja käib lainetena. Probleem ei jõua noores eas tõenäoliselt välja kujuneda. Organism on veel noor ja terve. Probleemid tekivad keskeas. Meestel sagedamini kui naistel. Eks oma osa ole ka ühiskonnal, inimese enda ambitsioonid ja nõudmised on keskeas kõrgemad.
Aga narkomaania? Kas olete tähele pannud, on see ka vanemate inimeste probleem?
Narkootikumid on neljakümnestele ja vanematele suhteliselt võõrad. Kui nemad olid noored, oli see rohkem välismaa värk. Kuigi ka nõukogude ajal oli narkoprobleeme: näiteks poistega, kes olid Afganistanis või Kasahstanis sõjaväes. Seal prooviti narkootikume ja mõnele jäi asi külge. Kuid need olid üksikud.
Nii et narkoprobleemid on üldjuhul ikkagi noortel. Avastatakse maailma, tahetakse kõike proovida. Tõenäoliselt saab enamik asjast üle, huvi kaob lihtsalt ära. Nagu peaaegu kõik on teinud oma esimese suitsu, aga ega kõik sellepärast hiljem suitsetajaks hakka.
Kas inimene tuleb oma murega, näiteks alkoholisõltuvusega, meelsamini perearsti juurde kui läheb mõne võõra spetsialisti jutule?
Perearstina olengi vahel hädas sellega, et patsient ei taha tõepoolest kuhugi mujale minna, ikka minu juurde. Mina olen aga kõigest perearst, mitte iga eriala spetsialist. Ma küll tean enamiku murede koha pealt, mis oleks õige, ent probleemi lahendamiseks on spetsialistid. Vahel on ometi nii, et inimene käib küll eriarsti juures ära, kuid seal talle midagi ei meeldi või ta ei julge küsida, ja ta tuleb minu juurde jälle tagasi. Ma olen alati nõus inimest moraalselt toetama, aga konkreetset asja peaks ravima ikka eriarst.
