Alkoholist ja selle tarbimisest: joon, sest tahan?
Alustuseks mõelge sellele, millised on esimesed sõnad, mis seostuvad teil jaanipäevaga. Kas nende sõnade hulka sattus ka sõna alkohol või õlu? Alkohol on olnud aastaid jaanipäeva lahutamatuks osaks nagu ka šašlõkk ja lõke. Seda illustreerib ilmekalt ka asjaolu, et enne jaanipäeva on võimalik poodidest osta suurtes kogustes tavatult odavaid alkohoolseid jooke. Kuid kas see peab nii olema?
Kas on võimalik mõistlikult tarbida? Arvestades seda, et alkoholil on juba väikestes annuses inimorganismi kahjustav toime, oleks puhtalt tervise seisukohast ideaalne, kui alkoholi üldse mitte tarbida. Küll on aga paika pandud alkoholi kogused, mille puhul saab rääkida madala riskiga tarbimisest, suurema koguse alkoholi tarvitamise puhul suureneb aga risk erinevate tervisekahjude tekkeks. Madala riskiga alkoholi tarvitamiseks peetakse meeste puhul kuni 40 grammi ja naiste puhul kuni 20 grammi absoluutset alkoholi päevas. Inimkeeli tähendab see mehe puhul maksimaalselt kaks 5% pooleliitrist õlut ja naise puhul üks õlu päevas. Lisaks on soovitatav, et nädalas oleks 3 alkoholivaba päeva.
Tänapäeval tundub, et alkoholi joomiseks leiab alati põhjuse ning surve alkoholi tarvitamiseks oluliselt suurem kui mittejoomiseks. Kui tihti aga mõtleme sellele, miks me tegelikult klaasi tõstame? Seetõttu on jaanipäeva eel igaühel hea võimalus küsida endalt, kas tarbin alkoholi sellepärast, et sotsiaalne olukord seda nõuab või on see on minu enda soov? Ning kas sellest muutub midagi, kui ma selles olukorras alkoholi ei jooks? Viimastel aastatel toimunud aktiivne arutelu meedias ning Joome Poole Vähem liikumine on kaasa toonud mitmeid positiivseid nähtusi, sealhulgas on uueks trendiks pidada Jaane hoopiski alkoholivabalt.
Viise, kuidas hinnata oma alkoholi tarvitamist, on erinevaid. Üks võimalus on pidada päevikut selle kohta, kui palju mingi aja jooksul on alkoholi tarbitud. Teiseks on olemas erinevaid küsimustikke, millega saab hinnata, kas tarbitud alkoholi koguste pärast peaks muret tundma. Ühte sellist küsimustikku nimega AUDIT on võimalik täita ka Alkoinfo.ee lehtelt www.alkoinfo.ee/audit. Seda, kas alkoholi tarvitamine on mõistlik saab hinnata ka endalt kahte lihtsat küsimust küsides: kas olen tundnud vajadust oma alkoholitarvitamist piirata ning kas teised inimesed on arvanud, et ma peaksin alkoholi tarvitamist vähendama. Alati on võimalik pöörduda selle küsimusega ka perearsti vastuvõtule.
Suvi on hea aeg lapsevanematele mõtisklemaks selle üle, millist eeskuju nad oma lastele annavad ning kuidas nende alkoholi tarvitamine mõjutab nende laste käitumist. Alkoholi tarvitamine on käitumine nagu iga teine, mida õpime teisi inimesi immiteerides. Juba maast madalast näevad lapsed, millistel puhkudel millist alkohoolset jooki millistest klaasidest tarbida ning kuidas joomine inimeste käitumist muudab. Olema ühiskonnana kuidagi vaikimisi võtnud seisukoha, et lapsed hakkavad ühel hetkel nii või naa alkoholi tarbima. Seda ilmestab hästi Eesti lapsevanemate arvamus 2014. aastal Terve Eesti Sihtasutuse poolt läbi viidud küsitluses, et ⅓ lastevanematest arvab, et nad peaksid anne täisealiseks saamist ise alkoholi pakkuma, et vähendada uudishimu alkoholi vastu ja ⅔ usub, et lapsele tuleks õpetada, kuidas juua nii, et alkoholist kahjusid ei tekiks. Intuitsioon veab meid aga vahest alt — suuremahulised uuringud on näidanud, et lapsed, kes alkoholi esmalt kodus proovivad, on kahjuks tulevikus hoopis suurema tõenäosusega alkoholi liigtarbijad. Lapsevanematel on aga võimalus luua oma lastele keskkond, kus nad ei tunne survet hakata alkoholi liiga varakult tarvitama. Mida saab selleks teha? Näiteks võib loobuda lastega suveüritustel käies alkoholi joomisest või seda piirata ning leppida kokku peres ja sõpruskonnas, et lastele alkoholi ei pakuta ja laste juuresolekul piirduvad ka täiskasvanud vähesega.
Jaanipäev ja suvi on hea aeg oma alkoholi tarvitamise harjumustele otsa vaatamiseks. Kas joome alati, sest tahame?
