Apteegi- või loodusravimid — kuidas tegelikult teada, kumma kasuks otsustada?
Mida kujutavad endast antibiootikumid?
Antibakteriaalsed ravimid ehk antibiootikumid tulid turule 1940. aastatel. Tol ajal oli tegemist ainetega, mis pärssisid bakterite (kuid mitte viiruste) arengut ja hävitasid neid. Tänu sellistele ravimitele tõhustusid oluliselt bakteriaalsete infektsioonide ravivõimalused ja päästeti väga palju inimelusid.
Tänapäeva meditsiinis on kasutusel ligi 20 erinevat antibiootikumirühma, sealhulgas penitsilliinid, tsefalosporiinid, sulfonamiidid, tetratsükliinid, makroliidid, karbapeneemid ja ketoliidid. Tegemist on kas looduslike ühendite, looduslikest ühenditest sünteesitud või algusest lõpuni keemiliselt sünteesitud ainetega.
Antibiootikumid toimivad organismis kahel viisil: bakteritsiidselt ehk mikroobe hävitavalt või bakteriostaatiliselt ehk mikroobide kasvu ja paljunemist pärssivalt. Viimaste hulka kuuluvad ka hästituntud penitsilliinid.
Kuidas antibiootikumid toimivad?
Toimespektri järgi saab antibiootikume jagada erinevatesse rühmadesse. Ühe rühma moodustavad näiteks bakteriraku seina sünteesi pärssivad ained. Kuna raku sein kaitseb keskkonnamõjude eest, põhjustab selle kahjustamine bakteri hävimist. Teise rühma moodustavad seevastu ained, mis takistavad bakteritele oluliste valkude sünteesi. Omaette rühma kuuluvad ained, mis blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni (DNA sünteesi), seega bakterite paljunemist.
Tavapärase ravi võimalused ja piirid
Kuna esialgu näis, et antibiootikumide toime on väga tõhus ja nende tarvitamine mugav, hakati neid välja kirjutama paljude haiguste, nii kergete viirushaiguste kui ka tõsiste nakkushaiguste raviks. Tänapäeval räägitakse üha enam antibiootikumravi negatiivsetest külgedest. Nimelt võib antibiootikumide sagedane tarvitamine põhjustada mittesoovitud kõrvalmõjusid, näiteks soolestiku mikrofloora muutumist, mille tagajärjel esineb iiveldust ja kõhulahtisust, kuid sagenevad ka seeninfektsioonid ja allergiad.
Tihti häirivad ravimid organismi bioloogilist tasakaalu, kuna ravimid ei tapa mitte ainult halbu, vaid ka soolestikus elutsevaid kasulikke baktereid. Lisaks on teada, et antibiootikumide korduv ja põhjendamatu tarvitamine muudab haigusi tekitavad bakterid antibiootikumide suhtes resistentseks, mis tähendab, et bakterid jäävad haige organismis ellu ja jätkavad paljunemist. See, et bakterid ei allu enam antibiootikumidele, põhjustab meditsiinis suuri probleeme. Veelgi enam: farmaatsiatööstuse poolt toodetud antibiootikumide suhtes kujunevad bakteritel välja järjest uuemad kaitsemehhanismid. Eriti puudutab see baktereid, kes põhjustavad haiglates levivaid infektsioone (hospitaalinfektsioone ehk nosokomiaalseid nakkusi). Lisaks esineb tänapäeval ka multiresistentseid bakterid, kes on omandanud resistentsuse mitmete või isegi kõigi kasutatavate antibiootikumide suhtes.
Kasu ja riskid
Eelpool nimetatud põhjustel on antibiootikumravi muutunud üha keerulisemaks ja ettearvamatuks. Antibiootikumide tarvitamine peab alati olema põhjendatud. Nagu igasuguste ravimite puhul, tuleb ka antibiootikumide kasu ja riske igal konkreetsel juhul hoolega kaaluda ehk teisisõnu: antibiootikume tuleb võtta nii harva kui võimalik ja nii tihti kui vajalik. Tõsiste bakteriaalsete infektsioonide, näiteks kopsupõletiku, aga ka veremürgitusega lõppeda võivate haavainfektsioonide korral on tavapäraste antibiootikumide tarvitamine kindlasti omal kohal.
Loodusravi võimalused ja piirid
Looduslikud ravivahendid koormavad keha vähem kui tavapärased ravimid. Kuid kahjuks pole taimed kõikvõimsad ja kui on näha, et taimsetest ravivahenditest abi ei ole, tuleb sammud siiski apteeki poole seada. Tasub aga meeles pidada, et ka kodus valmistatud taimseid ravivahendeid tuleb õigesti doseerida ja tarvitada. Enne kui loodusravi kasuks otsustada, tuleks lasta end asjatundjal nõustada või ise infot hankida, eriti puudutab see soovitus allergiate ja tõsiste krooniliste haiguste all kannatavaid inimesi.
Positiivsed kogemused
Kui haigena olles otsustate loobuda apteegiravimitest ja tarvitate vaid looduslikke vahendeid, siis vastutate oma tervise eest ise. Kergemate haigestumiste korral on ravi isegi võimalik. Aga ka siis, kui olete looduslike vahenditega end korduvalt ravinud ja Teil on sellest positiivseid kogemusi, ärge unustage, et loodusravil on siiski omad piirid ja raskematel juhtudel tuleb kindlasti arsti poole pöörduda.
Pidage nõu arstiga
Ebaselgete kaebuste ja sümptomite korral tuleb lasta arstil halva enesetunde põhjus välja selgitada. Kui tegemist on nakkushaigusega, peab haiget kindlasti ravima arst. Arsti poole peab pöörduma ka sel juhul, kui vaevused ei lakka ega leevene kolme päeva jooksul, kui halva enesetundega kaasnevad ägedad sümptomid, tugevad valud või kõrge palavik, kui tegemist on sügava lahtise haavaga, kui vaevused tekivad ootamatult pärast reisilt naasmist või kui on tegemist vanuri, imiku, raseda, nõrgenenud immuunsüsteemi või rasket kroonilist haigust põdeva isikuga.
Alati loodusravi ei sobi
Nii mõnedki raamatus kirjeldatud ravivahendid on mõeldud medikamentoosse, arsti poolt ettekirjutatud ravi toetamiseks. Kui loodusravim ei toimi või isegi halvendab enesetunnet, siis lõpetage koheselt selle tarvitamine. Siin kirjeldatud suukaudseks ja välispidiseks kasutamiseks mõeldud ravivahendid võivad mõnel inimesel põhjustada allergiat.
Võimalik, et tarvitasite ka lihtsalt vale ravivahendit. Nii näiteks ei sobi koleerikule teravamaitselised vürtsid, mis mõjuvad organismile soojendavalt. Piparmündist valmistatud ravivahendid, mis keha jahutavad, pole aga parim valik külmakartlikule inimesele. Võib ka olla, et manustasite vahendit, mis oli valmistatud valesti kuivatatud või tarvitamisaja ületanud ravimtaimedest ja seetõttu polnud nende kvaliteet kuigi hea. Leidub drooge ja vürtse, mida ei soovitata kasutada koos mõne ravimiga. Kui tarvitate näiteks verd vedeldavat ravimit, võib igapäevane küüslaugu söömine muuta vere nii vedelaks, et veri ei pruugi enam hästi hüübida.
Samas on võimalik, et Teile taimsed preparaadid ei sobigi. Tõsiste kaebuste ja raskete haigestumiste korral peate kindlasti pöörduma arsti poole.
