Ära istu pingeasendis! Kuus võimalust muuta surmav tegevus tervislikumaks
Kasuta reguleeritavat tooli
„Kuna kõik inimesed on erineva kasvu ja kujuga, on parimad toolid need, mida on võimalik kohandada meie proportsioonide ja kumerustega,“ räägib USA, Wisconsini kiropraktik ja Ameerika Kiropraktika Assotsiatsiooni (ACA) töötervishoiu nõukogu endine president Scott Bautch.
Kontoritingimustes sea oma tooli kõrgus selliseks, et jalad puhkaksid põrandal vabalt, ning reguleeri tooli iste kaldemehhanismi abil selliselt, et reied asetseksid põranda ja laua suhtes paralleelselt. Ideaalis peaks tooli seljatugi „kaisutama“ selja kontuure, ning olema 90-120-kraadise nurga all. Kui Sul on tarvis üles vaadata [arvutiekraanile], vajad kõrge seljatoe ning pea- ja kaelatoega tooli.
Istu sirgelt
Kõige tervislikum istumisasend sarnaneb auto juhiroolis istumise asendile. Kuidas seda saavutada? Toeta selg vastu seljatuge, jalad põlvedest kõverdatud, jalatallad maas, käed süles. Pane tähele, kuidas keha on kõverdatud, küürus või ühele või teisele poole väändus.
Kellelegi ei meeldiks istuda autosse, kus peaks tuuleklaasi vaatamiseks pead kõverdama. Kuid just sellist pilti näeme sageli arvutite taga. Lühiajalises perspektiivis ei juhtu sellest midagi, kuid kui jätkad samas asendis päevast päeva, avastad lõpuks, et „ai, valus on!“. See on salakaval.
Nägemine on uskumine
Tervislik istumisasend ei ole ainuüksi suhe tooliga. Oluliste seadmete (näiteks arvutimonitori) asend töökohas mõjutab nii meie silmi kui ka lihaseid ja luid.
Silmade koormuse vähendamiseks soovitab Bautch paigutada arvutiekraani nii, et selle keskkoht asetseks lõua kõrgusel ja umbes 36 sentimeetri kaugusel silmadest. Kaugemale paigutamine, seevastu, oleks teisipidi halb: selgroole tekivad pinged, kui pead end parema nägemise nimel ettepoole kallutama.
Pidev kummardumine ja kõverdamine võib põhjustada aja jooksul tõsiseks kujunevaid probleeme selgroo diskiga. Liiga sageli paigutavad inimesed arvutiekraani suvalisele kohale, kuhu see mahub [laual], olles seega sunnitud asetama klaviatuuri enda ette ja monitori kaugemale küljele.
Varusta end teadmistega
Oleks kasulik, kui ka tooli käetoed oleksid reguleeritavad, sest ideaalis peaksid küünarnukid olema kõverdatud 90 kraadi või veidi rohkem ja veidi keha poole tõmmatud.
Pidevalt kokkusurutud randmenärvid võivad põhjustada karpaaltunneli sündroomi, mis kutsub käes esile surinat ja teravat valu, ning mis on väga levinud nende inimeste hulgas, kes kasutavad klaviatuuri regulaarselt.
Ära istu jalg üle põlve
Pole ime, et jalg-üle-põlve-istumine on nii populaarne — see lihtne ja sageli alateadlik liigutus lõdvestab kõhulihaseid. Ent sellel on ka mõni halvaendeline toime, muuhulgas pärsib see asend verevarustust vähemalt ühes jalas, põhjustab vaagna raskuse ümberjaotumise teisele jalale, mis omakorda põhjustab selja paindumise.
Inimesed võiksid ristata jalad põlvede asemel pahkluu kohalt, sest see kalle on rühi ja keha verevarustuse seisukohalt palju „sõbralikum“. Vastupidiselt levinud arusaamale ei põhjusta põlvedest jalgade ristamine veenilaiendeid, kuid neid inetuid, punnis veresooni võivad põhjustada põlveõndlasse suruvad istmed.
Liigu ringi
Iroonilisel kombel tähendab istumisaja optimeerimine seda, et jälgiksime, et me ei istuks järjepidevalt liiga pikka aega. Tee „mikropause“ iga 20-30 minuti tagant.
Kõige parem oleks püsti tõusta ning veidi ringi liikuda, kuid isegi istudes on võimalik vöökohta sirutada, õlaringe teha või lihaspinge leevendamiseks sügavalt sisse-välja hingata. Oluline on muuta end oma töökoha suhtes vastupidavaks.
Allikas: myhealthnewsdaily.com
