Arst hoiatab: kõige levinumad viiruste levimise kohad on ukselingid, arvuti klaviatuur ja ühised toidunõud
Külmetushaiguste all mõistetakse ülemiste hingamisteede ägedaid põletikulisi haigusi, mis on põhjustatud mitmete erinevate viiruste poolt (nt. rinoviirus, koronaviirus, RSV jne). Enamasti on sümptomid mõõdukad ja esineb üks või mitu järgnevatest: aevastamine, ninakinnisus, sekreedi eritumine ninast, kurguvalu, peavalu, köha, palavik.
Kuna külmetushaiguste tekitajateks on viirused, siis puudub nende jaoks ka spetsiifiline ravi (antibiootikumidest ei ole kasu kuna need mõjuvad ainult bakteritele ja efekt viirustele puudub) sellepärast keskendub ravi külmetushaiguste korral kaebuste leevendamisele ehk sümptomaatilisele ravile.
Ägedat ülemiste hingamisteede põletikku tekitavate viirustega nakatumine toimub kui haigestunud inimene köhib või aevastab õhku. Kuid sagedamini on nakkuse allikaks käed, millel on viirused. Viirused satuvad sinna eriti ukselinkide puutumisel, kuid ka arvuti klaviatuur ja ühised sööginõusid kasutades, mida eelnevalt on puutunud külmetushaigustesse nakatunud inimene (nt sageli köhimiseks suu ette viidud käsi, millega hiljem puututakse ukse avamiseks ukeslinki). Selleks, et tekiks külmetushaigus, on vaja viirusel kontakti suu, nina või silma limaskestadega. See toimub enamasti käega pea toetamisel, suu ümbruse või nina sügamisel või pastaka närimisel. Sellepärast tuleks eriti just külmetushaiguste hooajal käsi sageli pesta.
Ravi: esmaselt on tähtis anda organismile puhkust ja tarbida piisavas koguses vedelikke. Nina kinnisuse vähendamiseks ja turse alandamiseks ninas võib kasutada ravimeid, mida kutsutakse dekongestantideks, kas lokaalsel ehk ninaspreide ja tilkade näol (nt oksümetasoliin, ksülometasoliin) või süsteemselt tabletidena (nt fenüülefriin, pseudoefedriin). Väga hea ja looduslik viisi sekreedi kätte saamiseks ja ninaturse vähendamiseks on nina loputused soolveega. Eriti hea on selleks kasutada ninaloputus süsteeme. Kui probleemiks on ninast suurel määral erituv sekreet, siis selle vähendamiseks on olemas antihistamiinikumid (nt tsetirisiin, loratadiin, bilastiin), mis on tuntud ka allergiarohtudena. Samas tuleb arvestada, et enamike rohtude kasutamine ei lühenda haigestumise pikkust. Kerge efekt haigestumise pikkusele on leitud ainult ninaloputamisel ja toopilisel hormoonil.
Nii palaviku alanamiseks kui ka valu leevendamiseks (kurguvalu, peavalu) sobivad hästi erinevad valuvaigistid. Sagedaseim selle puhul kasutatav ravim on paratsetamool, kuid sobivad ka teised ravimind nagu ibuprofeen, ketoprofeen, deksketoprofeen jt.
Külmetushaigusega kaasneb sageli ka köha. Köhal eristatakse kahte vormi — lahtist (koos röga eritusega) või kinnist (ilma rögata). Kinnise ehk kuiva köha korral võib kasutada köha pärssivaid ravimeid, mis suruvad köharefleksi alla (nt dekstrometrofaan, kodeiin), kuid antud ravimeid ei tohi kasutada kui on juba röga eritusega köha või köhale tekib mingi hetk juurde röga eritus. Kuna köha on organismi viis puhastada alumisi hingamisteid liigsest rögast. Selleks, et kergendada röga kätte saamist kasutatakse erinevaid köharohtusid (nt ambroksool, guaifenesiin), mis on nii tabletidena kui ka siirupitena kätte saadavad.
Kuna sageli esinevad mitmed külmetushaiguste sümptomid korraga, siis on apteekides müügil ka kombineeritud rohud, kus on mitmed eelnimetatud ravimid omavahel kokku pandud ja on sellepärast haigestumise korral väga mugav kasutada. Neid tuntakse kõnekeeles külmetus- või gripiteede nime all.
