Lühike vastus on, et mitte midagi ei juhtu. KSA Silmakeskuse silmaarst ja -kirurg dr. Ants Haavel tõdeb, et prillides vabanema tulnud inimesed on seda murelikku küsimust temalt sageli küsinud. Ta selgitab, et enne protseduuri algust fikseerib laser silma asukoha ning kontrollib seda 1050 korda sekundis. “See tähendab lihtsalt öeldes seda, et kui laser on kord juba silma “kätte saanud”, siis protseduuri ajab kontrollib ta silma asukohta tuhat korda igas sekundis. Kui inimene peakski protseduuri ajal mujale vaatama, liigub laserkiir silmaga lihtsalt kaasa,” selgitab silmaarst.

Ants Haavel lisab, et üldiselt on inimestel hirm suurem ning tunne, et vaadatakse mujale või liigutatakse silmi, tugevam. “Ja kui inimene vaatabki liiga palju mujale ning laser ei saa enam jätkata, siis ta peatub automaatselt. Tehnoloogia on nii kõrgele arenenud, et patsiendil ei ole mingit vajadust selle pärast muretseda,” on Haavel rahulik.

Teine mure, mis laserprotseduurile tulevaid patsiente aeg-ajalt vaevab, on hirm valel ajal pilgutamise ees. Olgu tehtavaks operatsiooniks Flow, Lasik või mõni muu meetod, sel ajal pole loomulikult pilgutamine soovituslik, sest see segaks laseri tööd ning raskendaks silmade ravimist. Dr. Haavel ütleb, et sellelegi on keskuses mõeldud: “Patsientidele pannakse lauhoidjad, mis hoiavad nende silmi ise lahti. Nii pole taaskord patsiendil endal vaja muretseda ning ta saab rahulikult nautida viimaseid minuteid prillikandjana, sel ajal kui teised tema eest hoolitsevad.”

Siiski ütlevad inimesed, et nad justkui tunnevad, kuidas nende silmad pilguvad. “Ma ütlen siis vastu, et las nad siis pilguvad. Me paneme silmadesse ka tuimastavaid tilku, mis võivad pilgutamise tunde muuta reaalsemaks kui see tegelikult on,” ütleb Haavel.

Ehk lühidalt öeldes — tänapäevased silma lasertehnoloogiad on arenenud niivõrd kaugele, et inimese silmadel pole operatsiooni ajal mingit ohtu. Pilgutamise vastu aitava tuimastavad tilgad ja lauhoidjad ning laserist möödavaatamisega seonduvaid olukordi ennetab tipptasemel laser.