Arvuti on sõber, kuid ...

Pidev töö arvuti taga ei lisa tervist. Tervist tuleb otsida metsast või spordisaalist. Tundide pikkune arvuti taga istumine - kas omal soovil või tööd tehes - toob kaasa hulga ebameeldivusi.

Esimest korda hakkasid Kanada õpetlased tõsist huvi tundma arvuti võimaliku kahjuliku mõju vastu inimese tervisele 1984.aastal. Ajendiks said ühe haigla meditsiinilise personali arvutud kaebused. Pärast põhjalikke uuringuid leiti ühene side haiguste ja elektromagnetilise kiirguse vahel. Õpetlased tõestasid, et pidev töö arvuti taga võib esile kutsuda südame-veresoonkonna haigused, häirida kesknärvisüsteemi tegevust, mõjuda raseduse arengule ning alandada tunduvalt immuunsust.

Monitoril ilutsev teade "Low Radiation" on loonud müüdi arvuti radiatsioonist. Tegelikult tähendab radiation elektromagnetilist kiirgust, mis saadab inimest igasuguse elektrilise riista, olgu see ventilaator või kohvimasin, kasutamisel. Pealegi võib see kiirgus olla tühine. Kõik sõltub monitori vanusest. Kaasaegsete monitoride omanikud võivad mureta olla; nendele aga, kelle omad on toodetud enne 1995.aastat, võib vaid kaasa tunda.

Kuidas võib monitor kahjulik olla?

*** Monitori sisselülitamisel toimub ruumis õhu aktiivne ioniseerimine (hapniku molekulid omandavad positiivsed elektrilised laengud). Positiivsed aeroioonid, sattudes hingamisel kopsudesse, annavad oma laengu edasi vere punalibledele, need viivad selle omakorda kogu organismi rakkudesse ja kudedesse, põhjustades immuunsuse languse, arteriaalse rõhu tõusu ning sagenevaid südame kokkutõmbeid. Tagajärjeks on unehäired, väsimus ning käiku astub terve rida kontrollile allumatuid biokeemilisi protsesse. Võrdluseks: negatiivsed ioonid sisalduvad tervendavas mägiõhus.

Mida teha? Tuleb täielikult neutraliseerida töötava arvuti kiirgus, ühtlasi puhastada õhk mikroorganismidest ning allergeenidest - näiteks ionisaatori abil. Taolised seadmed aitavad kaasa kõrge kontsentratsiooniga kergete negatiivsete hapniku aeroioonide tekkele - eks ole ju pärast äikest kerge hingata. Pealegi puhastab ionisaator õhu tubakasuitsust ning muudest ebameeldivatest lõhnadest.

*** Töötava monitori ekraanile võib koguneda elektrostaatiline laeng. Tõsi küll, ainult juhul, kui arvutil pole antistaatilist katet (anti-static coating). Selle olemasolus on lihtne veenduda - puudutada käega töötavat ekraani ning kui on kuulda särinat ning tunda kergeid torkeid, tähendab see seda, et arvuti on õnnelikult mööda lipsanud antistaatilisest töötlemisest vabrikus. Ümber arvuti moodustunud elektrostaatiline väli tõmbab ligi suurel hulgal tolmu, mida arvuti taga istuja pidevalt sisse hingab. See soodustab aga dermatiitide, ekseemide ja allergia teket ning tõstab oluliselt kesknärvisüsteemi erutuvust.

Mida teha? Vahetada monitor, kui see "särtsub" iga puudutuse juures. Ekraani peab pidevalt puhastama spetsiaalse antistaatilise vahendiga. Ruumi viimistlemiseks, kus asub arvuti, ei ole õige kasutada polümeermaterjale (plastikpaneele, laminaate…)

Varem ilmunud: Kuidas kaitsta end arvuti eest?

Tähelepanu nägemisele!

Pideva arvutiga töötamise puhul kannatavad väga tugevasti silmad, eriti lühinägelikel. Loomulikult ei kao nägemine lõplikult. Kuid probleemid tekivad:

- alaneb nägemisteravus;

- aeglustub ümberfokuseerimine - ligidalasuvatelt esemetelt kaugetele ja vastupidi;

- asjade "topelt" nägemine;

- väsimus lugemisel:

- kipitavad silmad;

- "liiv" silmas;

- valud silmakoopa ning lauba piirkonnas;

- silmavalgete punetus.

Mõnedel inimestel tekivad sellised sümptomid kahe tunni pärast peale pidevat tööd ekraani ees, enamusel - nelja tunni pärast ning praktiliselt kõikidel pärast kuut tundi. Silmalihaste pingeid soodustab ka väliste valgusallikate vastuhelk ekraanil, väike vahemaa monitoriga ning kujutise ülemäärane eredus ning kontrastsus.

Mida teha? Kontrollida ruumi valgustust. Nii loomuliku kui kunstliku valgustuse puhul peab arvuti töötsoonis olema valgust vähe. On hea, kui monitoril on helkimisvastane kate (anti-glare coating). See vähendab valguse peegeldumist ekraani klaasipinnalt.

Et nägemine oleks terav

1. Vältimaks pidevat silmalihaste pinget, tuleb monitor seada umbes 10º silmadest allapoole.
2. Tekstiga töötamisel asetada lehed võimalikult ekraani lähedale, et vältida silmade liigset edasi-tagasi liikumist.
3. Jälgida, et ventilaatori või konditsioneeri õhujuga poleks näkku suunatud, sest sel juhul muutuvad silmad kiiresti kuivaks ning kaitsetuks.
4. Iga poole tunni tagant, tuleks pilk ekraanilt eemale viia - vaadata kaugusesse või sulgeda mõneks ajaks silmad. Seda võiks teha ka neil hetkedel kui arvuti mõnda aeganõudvamat tööülesannet täidab (scaneerimine, downlowdimine, pikema faili salvestamine jm ), selle asemel, et pingsalt ekraani silmitseda
5. Iga 40-45 minuti järel olgu võimlemispaus - teha silmaringe kellaosuti suunas ning vastupidi.
6. Nii õhtuse kui ka päevase valguse puhul soovitatakse sinist või helesinist fooni.

Vaata lisaks : Säästke silmi arvutistressist

Küürakat parandab vaid ergonoomika

Seda võib olla raske uskuda, kuid valud jalgades, õlgades, ristluudes, kaela ning käelabade tuimaks muutumine ning pisted sääremarjades on liigse arvuti taga istumise otsesed tagajärjed. Inimesed, kes saadavad seal palju aega mööda, kannatavad ka üldise lihaste nõrkuse ning selgroo vormi muutuste all.

90-ndate aastate arvutifännide kutsehaiguste tunnuseks on kaks sündroomi.

Esimene on pikaajaline staatiline koormus. Ebamugava tööasendi ning pideva jalgade koormuse tõttu on õla-, kaela- ja käelihased töö ajal pidevalt kokkutõmbunud. Kuna neil pole pikka aega võimalik lõdvestuda, siis halveneb neis vereringe, tekivad ainevahetushäired ning koguneb piimhape.

Teine on käelabade tunnelsündroom. Sellel on lokaalne iseloom. Käelabade korduvad liigutused ebamugavas asendis suruvad närvidele ning kõõlustele. Selle haiguse algstaadiumis ilmuvad sümptomid (värinad, kihelus, torkimine) mõne tunni pärast peale arvutitöö lõpetamist. Seejärel muutuvad käed tuimaks ning valutavad kogu aeg.

Mõlematel juhtudel aitab tark töökoha organiseerimine ehk arvutikeeles väljendudes - ergonoomika.

- Parim arvuti ning selle monitori asukoha variant laual on tagumise poolega vastu seina.

- Kui ruumis on mitu arvutit, siis nende kaugus üksteisest peab olema vähemalt kaks meetrit.

- Optimaalne vahemaa töötaja ja ekraani vahel peaks olema 70 cm (väljasirutatud käe kaugusel).

- Arvuti peaks võimalikult sageli välja lülitama. Võibolla lühendab see tema tööaega, selle eest säilib aga tervis.

- Ärge alahinnake kaitsefiltreid.

Kuidas õigesti arvuti taga istuda

- Et selgroog saaks puhata ega oleks pinges, peab tooli seljatugi olema liikuv, seejuures toetama korralikult selja alaosa ning ei tohi segada tööprotsessis vajalike liigutuste tegemist.

- Töölaua kõrgus keskmist kasvu inimese jaoks peab olema 75-85 cm põrandast.

- Kui asetada käed klaviatuurile, peaks leidma endale asendi, milles õlad on lõdvestunud ning käed on kõverdunud umbes 90º nurga all. See kindlustab normaalse vereringluse.

- Kui toolil on käetoed, kontrollida, kas need pole liiga kõrged. Küünarnukkidele toetudes ei tohi tõusta õlad. Selline asend võib esile kutsuda kaelalülide paigaltnihkumise.

- Kui töö ajal asuvad käelabad laual, sõrmed on aga kõrgele klahvide kohale tõstetud, tähendab see seda, et klaviatuur on liiga kõrge ning tekib risk haigestuda käelaba sündroomi.

- Kui klaviatuuri kõrgust pole võimalik reguleerida, tuleks muretseda spetsiaalne alus kätele, mis tõstab randmed klaviatuuriga ühele tasemele.

- Mida mugavam on "hiir" käe jaoks, seda ohutum on sellega töötada. "Hiir" peaks olema võimalikult kerge, kuid mitte liiga väike.

- Ühes ja samas asendis ei tohiks kaua istuda. Lihastele ja kõõlustele piisab puhkuseks 1-2 minutist.

Kust kõik tuleb?

Subjektiivsed kaebused	Võimalikud põhjused
Terav valu silmades	Monitori probleemid, vale valgustus töökohal
Peavalu	Aeroioonid õhu koosseisus, töörežiim
Kõrgenenud närvilisus ja väsimus	Elektromagnetiline kiirgus, probleemid monitoriga, töörežiim, stress
Mäluhäired	Elektromagnetiline kiirgus, töörežiim
Unehäired	Töörežiim, elektromagnetiline kiirgus, stress
Juuste väljalangemine	Elektrostaatiline väli, töörežiim
Vistrikud ja naha punetus	Elektrostaatiline väli, aeroioonid õhu koosseisus
Kõhuvalud	Vale istumisasend valesti korraldatud töökoha tõttu
Valud ristluudes	Vale istumisasend, töörežiim
Randme- ja sõrmede valud	Laua vale kõrgus, ebamugav klaviatuur või hiir, töörežiim

Kontoriharjutused igapäevastele arvutikasutajatele ülalmainitud probleemide ennetamiseks.

Lääne psühholoogid löövad juba ammu häirekella uue haiguse - internetisõltuvuse üle. Eriti laste puhul tuleb seda vältida. Haigus on tervisele sama kahjulik kui alkoholism või narkomaania. See viib isiksuse sügavatele muutustele - eneseisolatsioon, psüühiline tasakaalutus, patoloogiline unustamine ning lohakus, ükskõiksus lähedaste vastu (rääkimata pere eelarvest Interneti teenuste eest tasumisel) Kuigi haigus on võrdlemisi uus, on õnnestunud täpselt kindlaks teha, kuidas see ilmneb.

Sõltlaseks nimetatakse inimest, kes oma virtuaalreisidel unustab aja, sööb monitori ees ning praktiliselt ei reageeri, kui tema poole pöördutakse. Haigestunu tunneb ületamatut soovi võimalikult kaua viibida virtuaalses reaalsuses ning kõik muu unustada. Viimasel, raskel staadiumil on sõltlasi kerge ära tunda põletikuliselt punetavate silmade järgi, nende närvisüsteem ning füüsis on kurnatud ning nad haigutavad kuni pisarateni silmis. Muide, see ei ole veel kõik. Mõnedel võib pidev töö arvutiga esile kutsuda isegi epilepsiahoogusid.