Bakteriaalne vaginoos (BV)
Naistearstil on vastuvõtu ajal märgpreparaadi mikroskoopilisel uurimisel kindlaks teha eritise iseloom ja määrata kohe ka vastav ravi. Preparaadi laboratoorsele uuringule saatmisel tuleb diagnoosi ja ravi määramisega oodata kuni vastuse saamiseni.
BV diagnoos põhineb nelja faktoril:
1. vaginaalne pH on suurem kui 4,5
2. homogeenne õhuke hallikas-valge tupe eritis
3. positiivne halb kalalõhn
4. “clue” ehk “võtmerakkude” esinemine eritise märg või värvitud preparaadis (“clue” rakud on irdunud tupe epiteelrakud, mis on kaetud bakteritega). Faaskontrastmikroskoobis on pilt võtmerakkude esinemisel silmatorkav.
Diagnoosi püstitamiseks piisab kolmest sümptomist.
Viimasel ajal on teostatud palju BV-I teaduslikke uuringuid rasedatel naistel. BV esinemisel on suurenenud risk raseduse enneaegseks katkemiseks, samuti väike-vaagna põletikusk ning selle tagajärjel viljatuse ja emakavälise raseduse tekkimiseks. Seetõttu kuuluvad kõik rasedad naised BV-ga jälgimisele ja ravile riski rühmas. On vajalik uurida, kas põletikulises protsessis väike-vaagnas ei kaasu ka klamüüdia ja gonorröa.
Ravi näidustuseks:
1. kaebuste, sümptomite esinemine
2. positiivne mikroskoopia sümptomitega või ilma (nt. rasedatel, kel varem idiapaatiline enneaegne sünnitus või raseduse katkemine)
3. enne kirurgilist ravi
4. valikuliselt – positiivne mikroskoopia ilma sümptomiteta, võib toimuda positiivne muutus tupe eritises.
Ravi võib olla suu kaudu metronidazoli tablettidena 0,5 * 2 (5-7p.) või ühekordse doosina 2.0 (4 tabletti korraga). Lokaalses ravis määratakse üks vaginaalne metronidazoli küünal päevas (10p.) või dalacin 2% kreem tupesiseselt üks aplikaatoritäis õhtuti. (7p.). Ravi järelkontroll tuleb teostada siis, kui kaebused püsivad. Riski grupil ühe kuu möödudes peale ravi.
