Bakterid tervise hüvanguks
Ülalkirjeldatud ravimeetod võib mõjuda veidralt, aga tegelikult ei ole selles midagi uut. Meist enamuse seostub sõna bakter millegi halvaga. Esimesena kargab pähe kolibakter ja salmonella, mis mõlemad võiad põhjustada tõsist haigestumist või koguni tappa. Tõmmake sügavalt hinge: inimese seedetraktis on üle kilo erinevaid baktereid.
Kasulikud bakterid
Inimese soolestikus elavaid kasulikke baktereid kutsutakse probiootikumideks. Nad tasakaalustavad teiste, toksiine tekitavate, bakterite kahjulikku mõju, soodustavad seedimist ja toitainete imendumist ning alandavad vere kolesteroolitaset. Aga mõned soolestikus elavad bakterid on kahjulikud ning mida kauem te olete tarvitanud antibiootikume, reisinud võõrastes maades ja viinud oma sisikonna kokkupuutesse võõraste bakteritega, mida rohkem te tarvitate rafineeritud toite ja suhkrut, seda tõenäolisemat on teie organism täidetud nn. halbade bakteritega.
Kui tasakaal heade ja halbade bakterite vahel on käest ära, võib see lüüa välja kehva tervise, näiteks kõhulahtisuse, toiduallergiate või muude sooleprobleemidena ning ka tupe pärmnakkusena. Erinavates riikides läbi viidud uuringud näitavad, et probiootikumide tarbimine aitab neid probleeme leevendada.
Suurem huvi bakterikultuuride vastu sai alguse 1900test aastatest, mil Nobeli preemiaga pärjatud Vene teadlane Ilja Metšnikov käis välja teooria, et Bulgaaria talupoegade pika eluea saladus peitub kääritatud piimatoodete söömises. Ta väitis, et teatud mikroobide tarbimisega on võimalik soolestiku mikrofloorat mõjutada. Metšnikovi uuringutele tuginedes avastati Prantsuse Pasteuri instituudis jogurtites kasutatava lactobacilluse tüvi.
Tänapäeval lähevad probiootikumide toetajad veelgi kaugemale, väites, et kasulikud bakterid suudavad tugevdada inimese immuunsussüsteemi ning vältida teatud tüüpi vähktõbe. Mikrobioloog Barry Goldin Tuftsi ülikoolist avastas, et rottidel esines vähem kasvajaid, kui neile söödeti probiootikume.
Kuigi inimestel on probiootikumide kohta paljugi head öelda, tuleb väiteid ka uuringutega toetada.
Esimesed uuringud on andnud paljulubavaid tulemusi ning seepärast on need ka äratanud hulgaliselt huvi ning saanud taha rahastajaid. ( Vaata ka Helsingi lasteaedades läbi viidud uuringutulemusi.) Nii Euroopas kui Jaapanis on väga populaarne bakteritega kääritatud piim. Ka jogurti söömine on kasulik, kuna see sisaldab selliseid mikroobe nagu lactobacillus acidophilus ja L. bulgaricus.
Kõik need toiduained sisaldavad erinevaid bakterikultuure. Nüüd tuleb veel selgeks teha, miks ja kuidas head bakterid organismi mõjutavad ja millised on neist kõige tõhusamad.
Millal ja milliseid baktereid süüa
Probiootikumide alaste uuringute edu sõltub suuresti sellistest inimestest nagu Põhja-Carolina ülikooli professor Todd Klaenhammer, kes koostab erinevate probiootikumide tüvede geneetilist kaarti. Klaenhammer ja teised teadlased kasulike bakterite turvalisuse pärast ei muretse, kuna inimesed on läbi aegade tarbinud kääritatud piimatoodetes sisalduvaid baktereid. Samas ei tunne uute tüvede mõju - ei head ega halba. Seepärast soovitavad teadlased tarbida vaid baktereid, mida on uuritud, ja tarvitada neid vaid siis, kui teid võivad tabada soolestikuprobleemid.
Üks paljutõotavamaid uusi bakteritüvesid on Lactobacillus GG, mille avastasid Goldin ja dr. Sherwood Gorbach Tuftsi ülikooli meditsiinikoolist. L-GG aitab ravida reisidel tekkinud kõhulahtisust ning antibiootikumidest põhjustatud soolestikuprobleeme. Tundub, et see aitab ka rotaviiruse vastu, mis on üks levinumaid laste kõhulahtisuse tekitajaid maailmas. Selle bakteri preparaate peaks saada olema ka Eesti apteekides.
John Hopkinsi ülikooli teadlased leidsid immuunsussüsteemi stimuleeriva Bifidobacteriumi Bb-12 tüve. Rinnaga toidetavatel väikelastel on soolestikus palju sellenimelist bakterit ning seetõttu kannatavad nad vähem soolestikuprobleemide all. Uuringud on näidanud, et see bakter aitab ravida kõhulahtisust kõikides vanuses lastel.
Esialgsed uurimistulemused näitavad ka, et probiootikumid võivad hoida ära kuseteede nakkusi, veremürgitust ja tupe pärmseent (uuringus osalenud probiootikumide kokteile tarvitanud 100 naisest ühelgi ei leitud pärmseent).
Kindlasti peaks piimhappebaktereid võtma antibiootikumikuuri läbivad inimesed. Selgituse leiate artiklist pärmseene kohta.
