Dr Iige Viigimaa: innovatsioon vähiravis võimaldab ka harva esineva vähivormiga patsiendil saada abi



Dr Iige Viigimaa: innovatsioon vähiravis võimaldab ka harva esineva vähivormiga patsiendil saada abi
Pilt on illustreerivPanthermedia, Scanpix

Täna, 15. septembril on ülemaailmne lümfoomipäev (Lymphoma Awareness Day), mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu erinevate lümfoomivormide tuvastamisele ja ravile. PERHi Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku hematoloogiakeskuse juhataja dr Iige Viigimaa sõnul on vähiravis toimunud murrangulised arengud, mis võimaldavad ka harva esineva lümfoomivormiga patsiendile anda maksimaalselt abi. Kuid jätkuvalt on probleemiks, et Eestis võtab uute ravimite jõudmine raviminimekirja väga kaua aega.

„Lümfoom on väga suur grupp haigusi — teadaolevalt on erinevaid lümfoomi vorme lausa 60 ringis,“ selgitas dr Iige Viigimaa. „Tänase lümfoomipäeva eesmärgiks ongi tõsta ühiskonna, aga ka arstide teadlikkust selles osas, mismoodi neid teineteisest eristada. Iga lümfoomivorm on tihtipeale iseseisev haigus, mida diagnoositakse erinevalt, neil on erinev kulg, elulemus ja prognoos. Samuti erinevad paljude lümfoomivormide puhul ravivõtted ja ravimid.“

Jätkuvalt on olemas ka selliseid vähi vorme, millel ravi puudub või mille diagnoosiga on jäädud liiga hiljaks. Kuid väga keeruline on dr Viigimaa sõnul arstil kui ka patsiendil toime tulla olukorras, kus innovaatiline ravi, mis võiks patsiendi elu oluliselt pikendada ja tema elukvaliteeti parandada, on olemas, kuid see ei ole talle kättesaadav.

Seotud lood:

Ühe sellise näitena toob dr Viigimaa välja kroonilise lümfotsüütleukeemia patsiendid, mille diagnoosi saab Eestis igal aastal ca 70 inimest. Tegemist on lümfotsüütide kasvajaga — lümfotsüüdid on vererakud, mille ülesandeks on organismi kaitsmine haigustekitajate vastu ja seega on patsiendil suur risk haigestuda just erinevatesse infektsioonidesse, mis võivad lõppeda surmaga. Kuna patsientide vereloome on kahjustatud, on nad enamasti sõltuvad doonorvererakkudest, äärmuslikel juhtudel vajatakse vereülekannet isegi iga nädal.

„Sugugi kõik kroonilise lümfotsüütleukeemia patsiendid ei vaja kohest sekkumist — umbes kahel kolmandikul kulub haiguse progresseerumiseni mitu aastat või ei pruugi seda juhtudagi. Kuid umbes kolmandikul areneb haigus peale avastamist edasi väga kiiresti,“ selgitas dr Viigimaa. „Täna me peame nendele patsientidele ütlema, et riikliku rahastuse toel ei saa me neid kuigivõrd aidata. Seejuures me teame ja on olemas statistika, mis näitab, et uued ravivõimalused võiksid oluliselt parandada nende inimeste elukvaliteeti ja mille abil me saaksime haiguse kontrolli alla. Kuid uute ravimite jõudmine Eestis haigekassa raviminimekirja võtab väga kaua aega.“

Loe veel

„Tänase lümfoomipäeva raames on taaskord paslik koht sellele probleemile tähelepanu juhtida — seda enam, et konkreetselt kroonilise lümfotsüütleukeemia kontekstis on meil ette näidata ka hulk positiivseid kaasuseid väljastpoolt riikliku süsteemi,“ kinnitas dr Viigimaa. „Vähiravi Fondi toel, samuti Named Pacient Programi kaudu, milles osales Eestist umbes 15 patsienti, on uued ravimid andnud ootuspäraselt häid tulemusi. Kroonilise haiguse puhul ei ole võimalik neid patsiente täielikult terveks ravida, kuid neile on võimalik juurde kinkida hulk hästi elatud aastaid. Loomulikult on neid patsiente, kes ravimit vajaksid, tegelikult rohkem.“

Rohkem infot lümfoomipäeva kohta leiab SIIT!

Vasta ja võida
Vistrikud ja akne esinevad
Õigesti vastanute vahel loosib rosena.ee dermakosmeetika e-pood välja 5x30€ kinkekaardid, mille väärtuses võitjatel on võimalik omale sobivad näohooldustooted valida.


Tänud vastamast ja head loosiõnne!
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare