“Eestimaa inimeste toitumise oluliseks probleemiks võib pidada liiga suurt rasva osakaalu meie toidulaual. Inimesed ei teadvusta endale, et kuigi rasvane toit tundub isuäratav, võib selle liigne söömine tuua kaasa koos kaaluprobleemidega ka mitmeid kroonilisi tervisehäireid, näiteks südame-veresoonkonna- ja liigesehaigused. Euroopas ja ka Eestis on tõusmas täiskasvanute II tüüpi diabeeti haigestumine.

Maailma Terviseorganisatsioon on 2006. aasta prioriteediks valinud toitumise teema. Koostamisel on Euroopa tegevuskava ülekaalu ennetamiseks. Toitumise teema on prioriteediks ka Eesti selle aasta riiklikus südame- veresoonkonnahaiguste ennetamise programmis. Haigekassa kampaania on üks osa riiklikust programmist ja selle eesmärk on panna inimesi rohkem mõtlema oma toitumisharjumustele,” rääkis haigekassa tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialist Sirje Vaask.

Haigekassa tellitud elanikkonna uuring näitab, et Eesti elanikud ei pea toidukaupu valides nende tervislikkust oluliseks, seda teeb vaid 32% elanikest. Samas kui 70% juhtudel määrab ostuotsuse hind, 62% maitseomadused, 60% toodete kvaliteet ning 50% eestimaine päritolu. Võrreldes omavahel mehi ja naisi, selgub, et mehed pööravad naistega võrreldes toidu tervislikkusele oluliselt vähem tähelepanu.

Uuringu tulemused näitavad samuti, et Eesti inimesed ei ole harjunud lugema toodete pakenditel ja etikettidel olevat informatsiooni erinevate toidu koostise näitajate kohta. Näiteks ei pööra 64% elanikest toidu energiasisaldusele tähelepanu mitte kunagi või teeb seda harva, üle poole elanikkonnast (54%) ei pööra tähelepanu toodete rasvasisaldusele. Toidu soolasisaldusele ei pööra tähelepanu 76% elanikest ja vitamiinide ning mineraalide sisaldusele 66% elanikest. Enim jälgivad inimesed säilitus- ja lisaainete kohta käivat informatsiooni toote märgistusel. Alati teeb seda 24% ning mõnikord 31% Eesti elanikkonnast.