Kuigi viimasel ajal raporteerib meedia üha suurema rõõmuga sündide arvu kasvust, teavad Eesti naistearstid siiski karmi tõde, et abortide arv on ikka veel võrdne sünnituste arvuga. Mis on kurb, sest kõik rasedusvastased vahendid, mis „mujal maailmas“ kasutusel, on ka meil kättesaadavad, nende kasutamine/mittekasutamine sõltub seksuaalkultuurist. 2003.aastal oli Eestis 13 082 sündi ja 13 021 aborti.

Suguelu algus on võrreldes varasemate aastatega nihkunud ettepoole — esimene vahekord on keskmiselt 16-aastaselt. Samas sünnitamist lükatakse edasi — kui 10 a tagasi oli esmasünnitaja 20 –aastane, siis praegu 24-aastane. Järelikult on meil üha rohkem neid, kes peaksid väga hästi kursis olema, kuidas soovimatut rasedust vältida.

Mida praegu Eestis enim kasutatakse?

(Andmed põhinevad arstide praktikal ja müüginäitajatel.)
Pillide kasutajaid 18% (noortest 40%)
Emakasisene vahend 20%
Kondoom 20%
Katkestatud suguühe/füsioloogiline meetod 15%
Sterilisatsioon 2%
Ei kasuta ühtegi vahendit 25% (Abordile tulijatest 60% pole ühtegi vahendit kasutanud.)

Arstid on mures sellepärast, et kogu rasedusest hoidumisega seonduv on justkui jäänud ainult naiste mureks; et noored pole piisavalt informeeritud erinevate vahendite valikust ning et kasutatakse ebaefektiivseid meetodeid nagu kalendrimeetod jne. Eriti käib viimane väide üle 40-aastaste naiste kohta, kes muutuvad tasapisi hooletuks, arvates, et nende fertiilne iga on juba läbi, ega oska kahtlustadagi mensese ärajäämise põhjusena rasedust.

Müüdid rasedusvastaste vahendite kohta

  • Pillid teevad paksuks ja karvaseks
  • Pillide pikaajalisel kasutamisel ei õnnestu hiljem rasestuda
  • Pille ei tohi võtta ilma pausideta mitu aastat järjest
  • Pillid põhjustavad loote väärarenguid
  • Kondoomi kasutamine näitab usladuse puudust
  • Kondoomiga seksist ei saa mees mingit rahuldust
  • Spiraal emakas on ebamugav võõrkeha organismis
  • Steriliseerimine mõjub halvasti libiidole

    Neil teemadel võib lõputult arutlusi leida ka foorumi Tervisemure rubriigist.

    Millest sõltub, millise vahendi naine valib?

  • Naise eelistusest, mis põhineb kas isiklikul kogemusel ja/või sõbranna soovitusel
  • Arsti soovitusest
  • Vanusest (üle 35-aastastel ei soovitata enam pille võtta.)
  • Seksuaalelu iseloomust — püsisuhe, juhusuhted, mitu partnerit jne
  • Varasemad rasedused, sünnitused
  • Kui pikaks ajaks soovitakse kaitset soovimatu raseduse eest

    Pillid kasutuses juba 45 aastat

    1960.aastal hakati Ameerikas esimesena maailmas kasutama suu kaudu manustatavaid pille. Järgmisel aastal võeti pisut teistsugused pillid kasutusele Euroopas ja Austraalias.

    Toimeained, mida kasutatakse kogu maailmas antibeebipillides, on laias laastus samad, erinevus võibki olla vahel vaid eri ainete vahekordades ja eri firmade nimetustes.

    1960ndatel tulid kasutusele näiteks norgestreel, lünestrenool, kloormadinoonatsetaat
    1970ndatel — promegestoon, norgestrinoon, levonorgestreel
    1980ndatel — medrogestoon, gestodeen, desogestreel, gestonoroon jpt 1990ndatel dienogest 2000 drospirenoon

    Drospirenoon kui uusim neist on esimene progestogeen, mis peale rasedusest hoidumise on veel muudegi heade omadustega, näiteks tasakaalustab vedelikupeetusest tingitud kaalutõusu, hoiab juuksed ja naha ilusana ning reguleerib ka PMSi ja meeleolukõikumisi sel ajal.

    Sünnitamine ja laste saamine on muidugi tore asi, aga veel toredam on, kui laps sünnib oodatu ja planeerituna, kui vanemad on tema tulekuks valmis ja ootavad teda rõõmuga, mitte ei sünni „sapsakatena“ juhusuhtest“. Seniks aga, kuni vanemad veel valmis pole — turvalist seksi ja arukat raseduse vältimist kõigile!