Eino Baskini kaanikogemus

Käisin Elmar Susi juures, kuna mul oli probleeme vererõhuga ja südamega, sapp oli ka haige ja Võrus olid suvised esinemised tulemas.

Fakt on see, et rasket kroonilist haigust kaanid ära ei võta — mul on ju kaks operatsiooni ka tehtud, aga eks nad seda leevendavad ikka — kuu aega oli veidi kergem justkui olla küll, enesetunne läks pigem paremaks kui halvemaks.

Kaaniravi on juba niivõrd vana kunst, ju tal ikka mingi efekt oli ja see efekt on ka praegu. Aga neid tuleb nähtavasti süstemaatiliselt panna, mina pole neid üle ühe korra pannud.

Mulle pani Elmar kaani jalatalla alla ja see oli ligi tund aega peal, enne kui lahti lasi. Natuke valus oli, aga midagi hirmsat see protseduur endast ei kujuta. Meil kaasas olnud 10-aastane poiss siiski vastu ei pidanud — tema jaoks oli valu nii suur, et härra Susi võttis kaani jälle pealt ära.

Peremees andis mulle paar kaani kaasa ka, need on mul siiani alles, aga uuesti ma neid peale pannud veel pole. Neid käskis peremees panna kas neerude kohale või jalatalla alla.