Eksootiline puhkus võib muutuda õudusunenäoks: loe, milliseid jubedaid parasiite toovad inimesed reisidelt Eestisse kaasa!

 (54)
Eksootiline puhkus võib muutuda õudusunenäoks: loe, milliseid jubedaid parasiite toovad inimesed reisidelt Eestisse kaasa!
Photo by Auskteez Tran on Unsplash

Inimene on looduse kõige edukam projekt — ideaalne keha, atraktiivne välimus, vaimukus ja võime rääkida annavad inimesele teiste organismidega võrreldes selge eelise. Selle kõrgelt arenenud organismi meeli köidavad kaunid vaated, eksootilised taimed ja loomad ning naudinguid pakub suplus kuuma päikese all või jalutuskäik troopilises vihmametsas. Eksootiliste elamuste saamiseks ja lõõgastumiseks ei ole midagi paremat kui soojamaareis. Kuid iga nauding peidab endas ohtu ja nii võib ka eksootiline puhkus mõningatel juhtudel muutuda jubedaks õudusunenäoks.

Reisimisega seotud ohtudest räägib meditsiinilabori SYNLAB laborispetsialist Jelena Rudzko.

Juttu tuleb parasiitidest, neist, kes toidu ja elupaiga nimel võivad raskesti kahjustada oma peremehe organismi või olla sellele suisa hukatuseks.

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos ’nugiline, kõrvaltoitlustuja’) on organismide vaheline suhe, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustab peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitab kudesid ning saastab teda oma ainevahetuse jääkidega. Parasiisid võivad elada peremeesorganismi kudedes või rakkudes (endoparasiidid), aga ka pinnal või läheduses (eksoparasiidid) ajutiselt või alaliselt.

Seotud lood:

„Igal aastal uurime SYNLAB Eesti laboris umbes 12 000-13 000 parasiitidega seotud proovi ja umbes 2 000-3 000 juhul diagnoosime parasiithaiguse,” selgitab Rudzko. Enamiku neist parasiitidest on Eestisse toonud meie enda kaasmaalased, reisides mööda eksootilisi maid ning korjates tahtmatult kaasa nii-öelda “suveniire”.

Nüüd aga meie loo “kangelaste” juurde.

PARM NAHAS

Inimestele ja loomadele patogeenne parm Dermatobia hominis elab Kesk- ja Lõuna Ameerika metsades. Naissoost parm muneb oma munad sääskede ja teiste vereimejate putukate või lestade pinnale. Sellel hetkel, kui putukas inimest hammustab, väljuvad parmuvastsed munadest ja satuvad nahale. Sissetungi koht nahal on esialgu sääsehammustusega sarnane, muutudes hiljem mädaseks koldeks. Nakatunul võib kaasneda peavalu ja ta tunnetab sissetungi kohal võõrkeha olemasolu. 5.-12. nädala pärast on vastne kasvanud kuni 2,5 cm pikaks ja väljub nahast iseseisvalt.

Möödunud aastal diagnoositi SYNLAB Eesti laboris üks dermatobioosi juht. Klient oli viibinud detsembri alguses Mehhikos. Pärast reisi tekkis tal käele valutav mädakolle. Laborisse saadeti uuringuks koldest eemaldatud parmuvastne (labor ei tea, kas vastne väljus ise või eemaldas selle patsient või arst). Labor kinnitas parasiit Dermatobia hominis leiu. Inimese tervisele pikaajalist ohtu ei olnud.

ÜMARUSS SOOLES

Trichuris trichiura on ümaruss, kes parasiteerib inimese käärsooles. Trichuris trichiura’t leidub troopikas, Euroopas ei ole see levinud. Mullas olevad munad on puhkeolekus, kuni nad satuvad inimese soolestikku. Tavaliselt põhjustab see ümaruss kõhulahtisust, kuid rasketel juhtudel venitavad nad sooleseina ja võivad põhjustada pärasoole laienemist. Õigeaegselt avastatuna on parasiit edukalt väljaravitav.

Trichuris trichiura on jõudnud ka Eestisse. SYNLABi laboris tuvastati teda eelmisel aastal 2 korral. Patsiendid pöördusid arsti poole õigeaegselt ja labori tulemuste alusel määrati neile ka õigeaegselt ravi.

ÜMARUSS JALAS

Ümaruss Dracunculus medinensis vastsed nakatavad seisvas veekogus elavaid koorikloomi. Tarbides sellist vett neelab inimene alla ka nakatunud koorikloomad. Paari kuu jooksul vabanevad inimese soolestikus munadest isased ja emased Dracunculus medinesis ussid. Pärast paaritumist isased ussid surevad. Emased ussid hakkavad migreeruma jalgade suunas ja munevad sinna oma munad. Sellele kohale tekib mühk ja tugev põletik. Nakatunud inimesed üritavad leevendada põletikku, pannes oma jalad jahutamiseks veekokku. Lõpuks mühk avaneb ja munad satuvad vette. Nii algab Dracunculus medonensinse elutsükkel.

Eestis oleme seda ümarussi küll uurinud, aga otseselt proovidest avastanud ei ole.

„SÄÄSK” LÜMFITEEDES

Loe veel

Leishmania on algloom, kes satub inimorganismi sääskede hammustuste kaudu. Erinevad Leishmania liigid esinevad Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aafrikas. Haigus võib esineda vistseraalse või nahavormina. Kohe pärast nakatumist siseneb Leishmania lümfisüsteemi ja liigub üle kogu keha laiali, kus parasiit paljuneb ja moodustab haavandeid.

Vistseraalne leishmanioos (leidub Vahemere piirkonnas) esineb sagedamini lastel. Inkubatsiooniperiood võib kesta kahest nädalast kuni mitme kuuni, vahel ka mitme aastani. Haigestunud inimesel tekib palavik, nõrkus ja kaob söögiisu. Kaasuvalt suurenevad põrn ja maks, mistõttu tekib märgatavalt suurenenud kõht. Patsiendil võib esineda aneemia (kehvveresus) ja kõhnumine. Haigus kestab mitu kuud ja kui seda ei diagnoosita ja/või ei ravita, võib see lõppeda surmaga.

Naha leishmanioosi puhul (peiteaeg 1-2 kuud) ilmuvad sääskede hammustuskohale väikesed, pruunikas-punakad punnid, mis on keskmise tihedusega ja tavaliselt valulikud. Punnid suurenevad 1-6 nädala jooksul ja muutuvad haavanditeks. Protsess kestab paar kuud, kuid rasketel juhtudel rohkem kui aasta. Haigus lõpeb taastumisega, nahale jäävad armid. Haigus on laialt levinud sooja kliimaga riikides, nt esineb seda palju Lõuna-Itaalias, kuhu eestlased tihti reisivad ja seetõttu tellitakse igal aastal leishmaanioosi uuringuid. SYNLABi mikrobioloogia osakonnas on viimasel aastal diagnoositud üks positiivne nahaleishmanioos patsiendil Aafrika reisi järgselt.

ÜMARUSS SILMAS

Loiaasis on krooniline nugiusshaigus, mille põhjustajaks on ümaruss Loa Loa, kes paigutub kudedesse. Täiskasvanud emane uss on 50-70 mm, isane uss 25-35 mm pikkune. Loa Loa on levinud ainult Lääne- ja Kesk Aafrikas ning levinud mustanahaliste seas.

Haiguse peiteaeg võib olla kuuest kuust kuni aastani. Haigus algab allergiliste ilmingutega — nahale ilmub lööve, tekib palavik, esinevad jäsemete valu ja tuimus. Parasiitide liikumine nahaaluskoes põhjustab sügelust ja põletustunnet. Parasiidi migratsioon silma sidekesta tekitab silmavalge punetust koos silmalaugude paistetusega, mis on tajutav terava valuna. Loa Loa sattumine kuseteedesse tekitab valu urineerimisel. Tavaliselt alustatakse ravi, kui parasiit on jõudnud silma.

Parasiit on väga huvitav, kuid õnneks meie laboris veel tuvastatud ei ole.

Kuidas nakatumist vältida?

Ülalnimetatud eksootilised parasiidid on vaid väike osa nende rikkalikust maailmast. Parasiite leidub üle kogu maailma, mitte ainult eksootilistes riikides.

Nakatumaks mõne parasiidiga piisab vaid lähikontaktist nakatunud inimesega. Nii levivad näiteks täid ja sügelised, mis võivad tunduda haruldasena, aga paraku avastame neid laboris igapäevaselt.

Süües pesemata marju või maitsetaimi koduaiast võib heale maitseelamusele lisaks saada ka solgetõbe põhjustavad Ascaris lumbricoides munad. Naabri poolt pakutud Peipsi vähesoolane haugimari viib keele alla, kuid võib olla rikastatud Diphyllobothrium latum munadega.

Kaevuvesi armsas Eesti külas, eriti loomafarmi lähedal, võib olla reostatud loomade väljaheitega. Sel viisil jõuavad algloomad ka inimese soolestikku.

Seega tasub mõelda, kas see toit, vesi, inimene, loom, riik, ekstreemne puhkus jne on piisavalt turvaline tervisele?

Enamus parasitaarsetest haigustest on ravitavad. Oluline on õigeaegselt arsti poole pöörduda. Arst võtab patsiendilt analüüsi ja saadab laborisse. Teine võimalus on ise otse laborisse pöörduda ja vajadusel võtta lisaks analüüsidele laboriarsti konsultatsioon. Parasiitide invasioon kulgeb haiguse alguses tihti asümptomaatiliselt ja seetõttu on mõistlik peale eksootilist puhkust lasta ennast parasiitide suhtes kontrollida.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare