“Elektropunktuur on sarnaselt akupunktuuriga refleksravi, aga mitte nõelte, vaid elektrilise aparaadi abil. Refleksravi nimes endas on olemas selgitus. Raviks kasutame keha reflekse ehk reageerimist. Erinevate keha mõjutuspunktide kaudu saame mõjutada erinevaid organeid, erinevaid füsioloogilise funktsioneerimise süsteeme,” tutvustab dr Semjon Goltsman elektropunktuuri olemust.

Küllap on paljud käinud millalgi elektriravil, tuttavamad on ehk amplipulss, elektroforees ja diadünaamik. Neidsamu meetodeid kasutatakse tohtri sõnul ikka, kuid sealjuures on väike probleem. Elektrivool, olgugi et väga nõrk, kulgeb läbi terve keha ja võib ka organismi kahjustada. Ka on niisugusel elektriravil rohkelt vastunäidustusi.

Elektropunktuuris kasutatav väga nõrk vool puudutab arsti selgitusel aga vaid teatud ravialust kohta ja ei läbi isegi nahka mitte. Tegemist on pigem närvisüsteemi stimuleerimisega.

Nahal surisev kaugjuhtimispult

Elektropunktuuriga annab arsti sõnul leevendada erinevaid pea-, selja- ja kaelavalusid, olgu tegemist ülemäärase lihaspingega, radikuliidi või artriidiga. Häid tulemusi on saavutatud isegi raskesti ravile alluva kolmiknärvipõletiku korral. Üldisemalt on kasutamisvaldkondadeks taastusravi, neuroloogia, ortopeedia ja spordimeditsiin.

“Aparaat saadab madala sagedusega elektrilaine ja saab selle hiljem tagasi, mille põhjal korrigeerib oma tööd vastavalt organismist tulevale impulsile,” näitab tohter väikest aparaati. Välimuselt meenutab see kaugjuhtimispulti.

Kui pult haigele turjale töötama pannakse, on sellel kohal tunda kerget surinat ja veidi omalaadset torkimist. Torkimistunde tugevus sõltuvat inimese tundlikkusest ja valitud sagedusest. Natuke aega suristamist ja ühel hetkel ei teegi enam pinges õlalihas valu.

Valu leevendub paari korraga

Tohtri sõnul on elektropunktuuril lisaks valu vähendavale ka rahustav ja põletikunähte, sealjuures turset, alandav toime.
“65-aastasel proual oli tugev küünarliigese bursiit (limapaunapõletik), raviks võttis ta antibiootikume, kuid haigus ei taandunud. Tema perearst küsis, kas võib teha ka mingisugust füsioteraapiat, ja saatis ta vastuvõtule. Alustasime elektropunktuuriga samal päeval ja panime ka kohe kaanid. Paari päeva pärast naine helistas, et punetust enam ei ole ja valu on vähenenud. Muidugi jätkasime protseduure, kasutasin ka sinist lampi,” räägib tohter.

Iga haigusjuhu puhul on ravi siiski veidi erinev. “Paar nädalat tagasi pöördus minu poole mees, kes tegi rasket füüsilist tööd, sadamas. Sellel pikka kasvu mehel segas töötamist selga ja vasakusse jalga lööv terav valu. Teate, kui piinarikas võib olla ishias (istmikunärvi põletik)?” küsib dr Goltsman. Mees aga haige olla ei saanud, sest peatselt teekonda jätkav laev oli vaja lastida. “Temale tegime kombineeritult elektropunktuuri, selja venitust ja valgusravi. Ja juba teise kompleksravi korra järel tundis mees end paremini,” meenutab tohter.

Sagedustel erinevad toimed

“Väga kiire valuvaigistava efekti saavutamiseks kasutame sagedusi 200 Hz ja 140 Hz. Neil sagedustel saavutatud tulemus on lühiajaline, maksimaalselt kümme minutit. Kuid see on vajalik valu blokeerimiseks ja hilisema raviefekti pikendamiseks,” räägib arst. Kui lihaspinged on nii tugevad, et inimest ei saa mitte kuidagi valuta vajalikust kohast mudida, siis annab just alustamine neil sagedustel elektropunktuuriga sageli võimaluse teha seejärel ka massaaži.

Teistmoodi toimib tohtri sõnul sagedus 77 Hz, mis on peaaegu universaalne — hea raviefektiga, samas  valuvaigistav, lümfodrenaažne ja immuunsüsteemi stimuleeriv.
Vastavalt vajadusele saab aparaadil valida sageduse 10–200 Hz. Ja see sobivat ülihästi ka stressis inimesele, eriti hea rahustav efekt olevat madala sageduse puhul.

Kasutamisel erinevad võimalused

“Selle aparaadiga saame mõjutada organismi analoogiliselt hiina meditsiinis tuntud nõelravi punktidega. Lisaks võime mõjutada ka suuremat valulikku ala aplikaatoriga. Aparaat võib olla vajadusel stabiilselt ühel kohal paigal või liikuda,” selgitab doktor erinevaid toimimisviise elektropunktuuri protseduuril. Kogu protseduur kestab tavaliselt umbes tund.

Ja kui tohter jalavaluga patsiendil esimesel külastuskorral hoopiski ravi seljast alustab, ei tehta asjast numbrit. Ka tema teab, et valu, mis kiirgab jalga, võib alguse saada hoopiski mujalt. Seljavalude ravimisel saab arsti sõnul vajadusel alustada kaela juurest ja liikuda alla kuni sabakondini.

Seljal aeglaselt libisev aparaat justkui nakkub mõnes kohas kinni. Neis kohtades hoitakse seda ka protseduuri ajal kauem. Arsti selgituse kohaselt on kohtades, kus aparaat justkui naha külge kinni jääb, tavaliselt kas valupunkt või on piirkond liigselt pinges, mis võibki provotseerida valu kiirgamist teise kohta. “Elektropunktuuri põhisuund ongi ravida mitte lõppdiagnoosi, vaid haiguse peamisi põhjusi. Mõned väga tundlike kätega inimesed leiavad samuti sellised punktid üles, aga aparaat on konkreetne,” märgib tohter.

Elektropunktuur, nagu iga teinegi ravi, ei sobi kõigile inimestele. Arsti sõnul ei tohi seda teha neile, kellele on paigaldatud kardiostimulaator või kui inimene ei talu elektrivoolu. Samuti ei tehta elektropunktuuri raseduse ajal ja pahaloomuliste kasvajate puhul.
Samas on mõningaid eelised vererõhu probleemidega inimestele, sest aparaadiga töötades on võimalik kontrollida vererõhku.