Elukindlustus – kas liigne luksus?

Eesti inimesel on enese elu kindlustamise seisukohast nagu roosad prillid ees: see on minu puhul üleliigne, on parematki, mille peale raha kulutada, leiab ta.

“Kõigepealt ikka auto, maja ja muud asjad – pahatihti ka võlgu, aga võlamaksja enese elu jääb kindlustamata,” ütleb ASi Sampo Elukindlustus tegevdirektor

Ulla Ilisson

. Kui inimesega aga kõige hullem juhtuma peaks, oleks see omastele mitmekordne tragöödia, sest võlg on võõra oma ning see nõutakse halastuseta tagasi: läinud on nii pere toitja, laenuga ostetud auto, kodu ja võib-olla ülejäänudki asjad.

Miks eestlane on oma elu kindlustamise vastu nii ükskõikne? On ju teada, et mujal lääneriikides on elanikkonna kindlustatus 90, isegi 100 protsenti, Eestis aga võetakse võlgu väga tempokalt, elu kindlustab seejuures aga vaid 13% elanikest.

Pea pealt jalgadele

üle- ja alakaalulisus

kõrge vererõhk

suitsetamine

alkoholism

narkomaania

südame- ja veresoonkonnahaigused

infarkt

kasvajad

suhkruhaigus

reumaatilised haigused

neeru- ja kuseteede haigused

seedesüsteemi haigused

sapipõie-, maksa- või kõhunäärmehaigused

närvisüsteemi haigused

psüühikahäired

astma

krooniline bronhiit

allergia

sagedased peavalud

nägemis-, kuulmis- või kõnehäired

günekoloogilised või rinnanäärmehaigused

Meil on paljud asjad veel justnagu pea peal. Eelkõige on paigast ära ühiskondlikud väärtushinnangud: inimene peab oluliseks asju ja pakutavaid teenuseid enese ümber, selle asemel et väärtustada eelkõige iseennast ja oma tervist ning selle kaudu ka oma lähedasi. Kumb on ikkagi tähtsam, kas uus ja ilus viieaastase liisingu peale võetud auto, paarikümneaastase pangalaenuga ostetud maja… või hoopis inimene ise, kes peab kogu seda maksmiskoormust kandma? Mida tervem ja elujõulisem on see inimene, seda tõenäolisemalt ta ka oma finantskohustused täidab. Kui ta aga oma tervist ei säästa, võib ühel halval päeval kogu kupatus kaardimajakese kombel kokku vajuda.

Elukindlustus annab maksjale ja ta lähedastele kindlustunde, kuid säästab ka raha. Näiteks pikaaegset pangalaenu saab tagasimaksmisperioodiks elu kindlustanu soodsama intressiga. Pensionikindlustuse kolmanda samba lepingu sõlminu saab aga tulumaksusoodustust. Kõige rohkem säästab aga enese kindlustamisega raha terve eluviisiga inimene.

Tervel on riske vähem

Elukindlustusel on kaks põhifunktsiooni: raha kogumine ja finantsriskide maandamine. Kui palju kindlustusvõtja maksma peab, sõltub riskiteguritest. Üks riskitegur on vanus, ehk mida noorem on kindlustatu, seda väiksem risk. Iga aastaga riskitegur suureneb.

“Kõikidel kindlustusseltsidel on peamine riskifaktorite määramise alus tervis – mida tervem on inimene, seda väiksem on riskifaktor ning seda vähem läheb kindlustamine talle maksma,” rõhutab ASi Sampo Elukindlustus riskihindaja Eva Tammai. Kuna vanuse- ja terviseriskid on määravad vaid lepingu sõlmimisel, osutub kõige soodsamaks pikaaegne elukindlustusleping, mis tehtud võimalikult noores eas. Kui seesama kindlustatu kõik need aastad tervislikult ja ennast säästvalt elab, on ta suurepärases vormis ka järgmise kindlustuslepingu sõlmimise eel. Seega maksab ta ka siis oma elukindlustuse pealt märkimisväärselt vähem kui suurte terviseriskidega inimene.

Ülekaal ja suitsetamine

Kaks olulist terviseriskitegurit nii elus tervikuna kui ka elukindlustuse puhul on ülekaalulisus ja suitsetamine. Mõlemad on peamised kurjajuured: nad soodustavad mitmesuguseid terviserikkeid ja kroonilisi haigusi ning on seega kõige tõenäolisemad eluea lühendajad.

Mida rohkem ülekaalu, seda suurem on risk, mis tuleb näiteks kogumiskindlustuse puhul omast taskust kinni maksta. Ka alakaalulisus suurendab mõningal määral hinnangulist riski, eriti veel, kui sellega kaasnevad muud tervisehäired. Riskitegurid on ka narkootiliste ainete tarvitamine ja alkoholiga liialdamine (rohkem kui kaks pokaali veini päevas). Narkootiliste ainete tarvitamine või tarvitamise kogemus lähiminevikus on kindlustusseltside jaoks tavaliselt põhjus kindlustuskaitse andmisest ajutiselt või lõplikult keelduda.

Nii ülekaalulisuse kui ka suitsetamisega on üldjuhul tihedasti seotud hulk muid riski suurendavaid tervisehäireid: kõrge vererõhk, südame- ja veresoonkonnahaigused, peavalud, liigesehaigused, suhkurtõbi, seede- ja närvisüsteemi probleemid. Kõiki neid hädasid aga igaühel võimalik tervisliku eluviisiga leevendada.

Kui lähed kindlustama oma elu

· Kaalu põhjalikult, millise kindlustusseltsi valid.
· Varu aega, sest elukindlustuse sõlmimiseks tuleb sul täita üksikasjalik terviseküsimustik.
· Sind võidakse saata seltsi kulul arsti juurde lisauuringutele. Seega võid saada ka asjatundlikku infot oma tervise kohta.
· Kõik sinu terviseriskitegurid liidetakse kokku ja arvutatakse selle põhjal kindlustamise eest makstav summa.

Eraldi väljavõte: Kindlustamise võimalikkus sõltub inimese tervisest lepingu sõlmimise momendil. Elukindlustust ei tehta HIV-positiivsele, korduvalt enesetappu kavandanule ja ülitõsiste depressioonihoogude all kannatanule.