01.10.2018, 08:00
Emakakaelavähk on tõsine haigus, mida saab ennetada
FOTO:
Emakakaelavähk on emakakaela rakust arenenud pahaloomuline kasvaja, mis õigeaegselt avastatuna on kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi vorme on erinevaid, vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme, mistõttu tuleks end regulaarselt kontrollida.
Üheks võimaluseks ennast kontrollida on emakakaelavähi sõeluuring. Sõeluuring on ennetav uuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele, emakakaelavähi varaseks avastamiseks. Eestis kutsutakse emakakaelavähi ennetavale uuringule naisi vanuses 30–55 iga 5 aasta järel. 2018. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1988, 1983, 1978, 1973, 1968 ja 1963. Kõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.
Kes on emakakaelavähist ohustatud?
Emakakaelavähki haigestumisel ei ole seost pärilikkusega, seega ohustatud võivad olla kõik ning haigestuda võivad naised igas vanuses. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV). HPV on inimeselt inimesele leviv viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad erinevate uuringute andmetel 85–100% emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. HPV-ga nakatumise ja vähki haigestumise riske on erinevaid. Näiteks, mida rohkem on inimesel seksuaalpartnereid ja kaitsmata vahekordi, seda suurem on risk emakakaelavähki haigestumiseks. Lisaks loetakse riskiteguriks ka suitsetamist, millel on vähki soodustav teke, kuna sigarettide suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi. Emakakaelavähile on vastuvõtlikumad ka HIV-positiivsed ja teised nõrga immuunsusega naised.
Diagnoosimine
Emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on oluline regulaarne kontroll naistearsti või ämmaemanda juures, kus teostatakse PAP-test, mis on valutu ning tavapärase günekoloogilise läbivaatuse osa. Eriti oluline on korrapärane PAP-testi andmine seetõttu, et emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad naisele endale tihti märkamatuks ning ta tunneb ennast täiesti tervena. Emakakaela rakkude muutused, mis näitavad vähi võimalikku teket või varajase vähi olemasolu, on günekoloogilise läbivaatuse käigus lihtsasti avastatavad. See omakorda võimaldab ravi tulemusena täielikku tervenemist.
Kui saad kutse sõeluuringule, siis ära enam oota!
Sõeluuringu kutse saavad naised, kelle sünniaasta on kutsutavate nimekirjas. Kutse saadetakse naiste rahvastikuregistris olevale aadressile, mistõttu on oluline riigiportaalis eesti.ee kontrollida selle õigsust. Lisaks paberkutsele leiab kutsutud naine ka elektroonse kutse E-Tervise patsiendiportaalist digilugu.ee. Kui kutse on käes, tuleks kindlasti end sobivasse tervishoiuasutusse vastuvõtule registreerida ning end kontrollima minna. Ära lükka arsti juurde minemist edasi! Järgmine võimalus avaneb alles viie aasta pärast.
Kuulun sihtrühma, kuid ei saanud kutset
Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui Sa oled 2018. aastakäigu kutsutute hulgas, siis võid endale vastuvõtuaja ka ilma kutseta kinni panna. Registreerumisel kontrollitakse teie sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Vastuvõtule minnes ärge unustage kaasa võtta oma ID-kaarti. Kui registreerite end aga näiteks raviasutuse tasulisele vastuvõtule, tuleb tehtavate uuringute (sh PAP-testi) eest ise tasuda ning neid haigekassa tagasiulatuvalt ei hüvita.
Vaktsineerimine HPV vastu
Alates selle aasta algusest rahastab riik tütarlaste HPV vastu vaktsineerimist, kuna 80% inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV tüvega, millest ohtlikumad põhjustavad vähki. 2018.–2019. aastatel kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele kõik 12–14-aastased tütarlapsed. Oluline on HPV vastu vaktsineerida enne suguelu algust. Tütarlaste vaktsineerimine toimub koolis ja seda teeb kooliõde. Ühtegi last ei vaktsineerita ilma lapsevanema nõusolekuta. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat ning küsib selleks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat vaktsineerimist.
Tasub teada
Eestis on inimese papilloomiviiruse vaktsiinid olnud kasutuses alates 2006. aastast.
2017. aasta lõpu seisuga oli manustatud ligi 32 000 vaktsiinidoosi. Ravimiametile on saadetud selle aja jooksul neli kõrvaltoime teatist. Kõik nimetatud neli kõrvaltoimet möödusid kiiresti.
Tasub teada, et HPV vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset. Tütarlapsi vaktsineerides tõstame nende loomulikku vastupanuvõimet vähile ning see on parim viis neid kaitsta.
HPV vaktsiin ei tähenda loomulikult seda, et edaspidised regulaarsed kontrollid naistearsti juurde tegemata peaks jätma. Oma tervist tuleb hoida ning kontrollida tuleb end sellegipoolest regulaarselt.
Ole terviseteadlik ja enneta haigusi varakult!
Lisainfot uuri www.haigekassa.ee.
