„Igal aastal sureb Eestis emakakaelavähki ligi 70 naist ja igal aastal avastatakse umbes 170 uut haigusjuhtu. Seda on neli korda rohkem kui mujal Euroopas ning peamiseks põhjuseks on, et Eesti naised ei käi piisavalt kontrollis,” kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse günekoloog dr Anu Vatter. Kõige rohkem nakatutakse HPV-ga vanuses 20-29 eluaastat ning emakakaelavähk diagnoositakse kõige sagedamini vanuses 30-55 eluaastat.

„Noored inimesed saavad tegelikult väga palju ka ise ära teha, et haigusest hoiduda. Esiteks vaktsineerimine, samuti tuleks hoiduda juhuvahekordadest ja kasutada kindlasti kondoomi, mis kaitseb ka teiste seksuaalsel teel levivate haiguste eest,” lisas Vatter.

Nakatumine ei tähenda kohe haigust

Ligikaudu 80 % inimestest nakatub papilloomviirustega vähemalt kord elu jooksul. „Kui inimesele öeldakse, et tal on papiloomviirus, siis ei tasuks kohe ära ehmatada. Alati ei tähenda see haigust. Kuid iga naine peaks oma tervist regulaarselt kontrollima, vältimaks olukorda, kus HPV viirus on põhjustanud emakakaelavähi,” sõnas Vatter.

HPV viiruse kandja ei pruugi seda ise teadagi, kuna puuduvad igasugused kaebused või tunnused. Pärast nakatumist võib viirus elada meie kehas pikka aega ning enamasti suudab keha kaitsesüsteem viiruse mõne aasta jooksul hävitada.

Kui aga inimesel diagnoositakse emakakaelavähk, siis otsustatakse ravi iga konkreetse patsiendi puhul individuaalselt. Algava vähi puhul piisab enamasti emakakaela osalisest eemaldamisest ja regulaarsest kontrollist naistearsti juures. Sellise ravi järgselt on naisel võimalik rasestuda ja sünnitada. Kui aga haigus on arenenud kaugemale ja tegemist invasiivse ehk sügavamale kudedesse tunginud vähiga, siis on vajalik laiaulatuslikum kirurgiline ravi, mida sageli kombineeritakse kiiritus- ja keemiaraviga.