Valteri sõnul hakkas ta suitsetama võrdlemisi levinud põhjusel — proovis nooruses koos sõbraga sigaretti ja jäigi proovima. Kui algusaastatel suitsetas ta 1-2 sigaretti päevas, siis loobumisele eelnenud aastatel olid kogused suurenenud juba 1,5 pakini päevas.

27 aasta jooksul mõtles Valter aeg-ajalt ka loobumisele, kuid kuna ettevõtmine tundus raske, siis sai loobumist aina kaugemale tulevikku lükatud. Lisaks tundus suitsetamine mõnus tegevus olevat, mis sest, et kahjulik. „Vahepeal proovisin küll loobuda, kuid murdusin pärast teist kuud ühel suvalisel peoõhtul napsitamise tõttu. Peoõhtule järgnenud päeval mõtlesin, et teen veel ühe suitsu ja siis on kõik. Aga ühest suitsust sai mitu ja kõik algas uuesti,“ lisas Valter.

Valter räägib, et juhuse tõttu külastas ta Pelgulinna Sünnitusmaja kodulehte, kus oli infot tubakast loobumise nõustamisest. „Lapse sündimisega seoses olin hakanud taas mõtlema suitsetamisest loobumisele. Kuna töö juures suitsetasime tihti koos kolleegidega — meil oli kujunenud 5-liikmeline grupp, siis arvasin, et on kergem, kui loobume kõik koos. Sealt tekkiski mõte, et kutsuda nõustaja tervele jaoskonnale rääkima,“ ütles Valter.

Järgmisena käis Valter ka personaalsel nõustamisel, kus sai kokku pandud konkreetne ajakava ja tegevusplaan loobumiseks. „Kuna otsustasin loobumisel kasutada ka ravimite abi, siis olid juhised loobumiseks väga konkreetsed ja tulenesid ka ravimi tarvitamise nõuetest. Kindlasti oli abiks ka nõustaja selgitus, et pidutsemistel on kerge taas suitsetama hakata, mistõttu tuleks suitsetamisest loobumine ajastada suuremate pidutsemiste järgsesse aega,“ kommenteeris Valter.

Valter mäletab, et kõige raskem oli saada üle juba väljakujunenud harjumustest. „Staažikatel suitsetajatel on omad hetked, mil kindlasti suitsu tehakse — näiteks hommikukohvi kõrvale, pärast söömist, pärast saunaõlut, ootamise ajal jne. Sellistel hetkedel läks ka minul mõte suitsule. Esimesel aastal tabasin end sageli mõttelt, et see või see oleks sobiv hetk üheks suitsuks. Õnneks jäi ajaga neid hetki aina vähemaks,“ meenutab Valter.

Valter ütleb, et kaks kõige ohtlikumat tegevust, mis võivad takistada loobumise õnnestumist, on alkoholi tarvitamine ja enesepetmine. „Kõige kergem on murduda pidutsedes, kui oled natuke alkoholi tarvitanud ja teised ümber suitsetavad. Ma ei ole õnneks aktiivne alkoholi tarvitaja ja suutsin ka sellest pikemaks perioodiks loobuda. Väga ohtlik on ka mõelda, et „ah, see ju kõigest üks suits ja pärast seda rohkem ei tee“. Selline mõte kipub korduma ja ühest suitsust saab varsti mitu,“ rääkis Valter.

Valteri sõnul olulisi terviserikkeid tal suitsetamise tagajärjel ei tekkinud, kuid praeguseks on paranenud tema üldine enesetunne. „Mul on võrdlemisi tugev tervis, mistõttu märkimisväärseid terviserikkeid ei tekkinudki, kuid kopsumahu piiratus andis aeg-ajalt tunda. Praegu tunnen, et hingata on kergem ja väsimus ei tule nii kergelt. Samuti suudan paremini keskenduda, taastumas on ka haistmis- ja maitsmismeeled,“ rääkis Valter.

„Suitsetajate teadmised piirduvad tihti sellega, et suitsetamine soodustab vähki haigestumist, kuid varjatud ohte on väga palju, võimalike tervisehäirete loetelu on ehmatavalt pikk,“ lisas Valter.

Valter räägib, et peamine põhjus, miks ta otsustas suitsetamisest loobuda, on tema tütre tervis. „Mäletan, et enim ehmatas mind nõustajalt kuuldud info, et imikute äkksurmasid seostatakse vanemate suitsetamisega. Mul oli kodus tollal 1-aastane tütar, ja selline seos pani ikka mõtlema küll,“ ütles Valter. „Samuti ei soovinud ma oma lapsele halba eeskuju anda. Kui laps kasvab suitsetajate perekonnas, siis kasvab ta teadmises, et suitsetamine on normaalne ja ohutu. Omast kogemusest teadsin, et nii see ei ole ning ma ei soovinud, et minu lapsest saaks suitsetaja,“ rääkis Valter.

Teine Valteri jaoks oluline põhjus oli raha ja suitsetamisele kuluv aeg. „Ajal, kui loobusin suitsetamisest, maksis pakk sigarette 3 eurot. Kui suitsetasin 1,5 pakki päevas, maksis see mulle 4,5 eurot päevas, 135 eurot kuus ja ligi 1600 eurot aastas. Suitsudele kuus kulutatud raha eest saaks liisida odavama auto ja aastas kulutatud raha eest viia 3-liikmelise pere nädalaks soojale maale puhkama. Kui mõelda aja peale — siis praegu hoian tööpäevas kokku ligi 1,5 tundi, mille varem kulutasin suitsetamisele,“ lausus Valter.

Valter on tänaseks olnud suitsuvaba 4 aastat ja 4 kuud ning soovitab teistele suitsetajatele panna kaalukausile suitsetamise plussid ja miinused. „Suitsetamisel on vaid üks pluss — see tundub mõnus, kui just õues vihma ei saja või lund ei tuiska. Kuid mõelge miinustele — mõju enda ja lähedaste tervisele, rahakotile, ajakulu jpm,“ rääkis Valter.

„Ärge korrake minu rumalust ega suitsetage nii kaua. Loobumine on kergem, kui arvata võib, kui teha seda läbimõeldult. Kindlasti proovige loobuda ja ärge häbenege nõustajatelt abi küsida. Kui töö juures on kujunenud suitsetajate seltskond, siis proovige kokku leppida kogu seltskonnaga ning koos loobuda, siis ei pea iga korda iseloomu proovile panema, kui keegi suitsetama kutsub. Aga proovida tasub kindlasti, sest iga ebaõnnestumine on kogemus, mis aitab järgmist katset paremini läbi viia,“ soovitab Valter.

Informatsiooni tasuta nõustamiskabinettidest leiab leheküljelt: www.tubakainfo.ee