Veebiportaal kasvaja.net toob meieni esmalt rinnavähi tekkimise tõenäosust suurendavad riskifaktorid:

  • vanus
  • haiguse esinemine perekonnas
  • kokkupuude vähki põhjustavate ainetega
  • lastetus või esimese lapse sünd pärast 30. eluaastat

Vähiriski lisab pikk menstruaalperiood, mida põhjustab kas varane menstruatsiooni algus või hiline menopaus. Lisaks usuvad mõned uurijad, et vähiriski võivad suurendada rasvumine, kõrge rasvasisaldusega dieet, liigne alkoholi pruukimine ja östrogeene sisaldavate ravimite tarvitamine (hormoonasendusravi või beebipillid). Teadaolevaid riskifaktoreid ei ole siiski 80%-l rinnavähi diagnoosiga naistel.

Kui esineb üks või mitu eelnimetatud teguritest, siis ei tähenda see kohe möödapääsmatult rinnavähi tekkimist, küll aga on tõusnud tõenäosus sellesse haigestuda.

Enesekontroll

Enesekontrolli on soovitatav teha regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval.
Parim aeg selleks on nädal pärast menstruatsiooni, siis on rinnad pehmed ja neid on kergem kombata.
Rindade vaatlust peaks tegema kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete tavalist seisundit ja märgata õigel ajal neis tekkivaid muutusi.

Vaata rindu peeglist esmalt käed kõrval ja seejärel käed kuklal:

  • kas rinnad on tavapärase suuruse ja kujuga
  • kas nahk on sile ja ühtlane, tavalist värvi
  • kas rinnanibud näivad normaalsed ja liiguvad kätt tõstes ülespoole

Kõige kergem on rindu katsuda pesemisel, kui nahk on seebitatud, siis on ebatasasused ja võimalikud sõlmekesed libeda käe all kergesti tuntavad

  • vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega vajutades
  • alustatakse rinnanibust, liikudes ringjate liigutustega väljapoole
  • selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond
  • sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega