Põletikud tekivad enamasti külmetumise, aga ka nakkuste, stressi ja valede hügieenivõtete tõttu. Seega võib õhukese pesu ja sukad külma ilmaga kappi jätta. Nendel, kes tikuvad tüütut põiepõletikku ehk tsüstiiti põdema, tuleb erilist tähelepanu pöörata jalgade külmetamise vältimisele. Apteekri kogemuse põhjal kasvab põiepõletiku vastu abi otsivate inimeste arv hüppeliselt just siis, kui õues läheb ootamatult külmaks. Kõige sagedamini haigestuvad noored naised.

Intiimhügieen on tervise alus

Nii põie- kui tupepõletiku vältimiseks on oluline pöörata tähelepanu hügieenile ning oma keha vajadustele. Intiimtervise eest hoolitsemine peab olema igapäevane ja elementaarne nagu hambapesugi. Oluline on leida endale apteegist sobiv õrn intiimpesugeel, saadaval on nii kogu perele kui ainult naistele mõeldud tooted. Sageli põletikesse haigestuvad naised peaksid valima probiootikume sisaldava pesugeeli. Intiimpesuks mõeldud vahendeid ei saa asendada tavalise seebi või dušigeeliga, mis tundlikku piirkonda ärritab ja võib normaalse ph-taseme rivist välja viia. Igal pereliikmel peaks olema oma käterätik ning teiste rätikuid ei tohiks kasutada ka ujulas ega rannas, samuti ei tohi kunagi kanda kellegi teise aluspesu.

Põletikke saab ennetada ka suukaudsete immuunsüsteemi tugevdavate preparaatidega, eriti oluline roll on C-vitamiinil. Põiepõletiku vastu aitavad tõhusalt jõhvikapreparaadid, toetavalt võib tarbida jõhvikamahla. Haiguse ravimiseks vajalik jõhvikakogus on suur, seega ei piisa sellest, kui mõned peotäied suhu pista. Kuna põieprobleemid on eestimaalaste seas sage probleem, leiab apteegilettidelt erinevaid preparaate, kuid levinuimaks on jõhvikaekstrakt kas puhtal kujul või segudes. Jõhvika preparaadid muudavad põie keskkonna happelisemaks ja see takistab haigustekitajate kinnitumist limaskestale. Kui põiepõletik tabab esmakordselt või vaevused on tugevad, on soovitav kohe pöörduda perearsti poole. Arst saab analüüsidega kindlaks määrata, kas tegemist on bakteriaalse põletikuga, mis vajab antibiootikumiravi. Kui probleem on korduv ja põletik pole tugev, saab abi käsimüügiravimitest, soojendamisest ja puhkamisest. Samuti on kergema põiepõletiku korral abi spetsiaalsetest teesegudest, mis sisaldavad näiteks peterselli, kummelit, leesikalehte ja kortslehte, viimane on tõhus ka munasarjaprobleemide korral. Mõnikord on tegu kolibakteriga, mis on sattunud pärakust põide ja sellisel juhul pole happeline keskkond soovitatav ning asjakohase ravi peab määrama arst.

Tupepõletiku vastu aitavad probiootikumid

Levinuimaks tupeprobleemiks on tupesoor ehk pärmseen, mis võib vohama hakates põhjustada ebameeldivat enesetunnet. Tegu pole niivõrd tervisele ohtliku kuivõrd tüütu probleemiga, mis põhjustab sügelust, kipitust ja halba enesetunnet ning nõuab seega kiiret sekkumist. Lisaks igapäevasele intiimhügieenile ja mugavale mittehõõruvale pesule aitab tupepõletikku ennetada piimhappebakterite ehk probiootikumide tarbimine lokaalsete preparaatidena.

Vohama hakanud tupeseene kõrval on teiseks levinuimaks tupeprobleemiks bakteriaalne vaginoos. Mõlema kaebuse korral tekib ebamugav voolus, kuid vaginoosi tunneb enamasti ära selle ebameeldiva lõhna järgi, mis meenutab roiskunud kala. Kui tupeseene korral saab enamasti abi apteegi käsimüügipreparaatidest, näiteks klotrimasooli või teepuuõli sisaldavatest kreemidest, siis bakteriaalse vaginoosi puhul ei pruugi käsimüügiravimid aidata ning tuleb pöörduda täpse diagnoosi ja võimaliku ravi saamiseks arsti poole.

Mõnikord ei oska naised ise vahet teha, kas põevad tupe- või põiepõletikku, sel juhul saab diagnoosi panna vaid arst. Sümptomid võivad olla sarnased ja mõnikord kulgevad need üheaegselt, eriti just noortel naistel, kes on alustanud hiljuti seksuaaleluga ega pööra enamasti tähelepanu ka soojalt riietumise vajadusele. Ka hormonaalsed muutused organismis võivad vallandada nii põie-, tupe- kui ka emakakaelapõletikke.

Valu ja palaviku korral on arsti juurde minek vältimatu

Apteeker paneb kõigile naistele südamele, et ennast võib ise ravida täpselt senikaua, kuni probleem ei ole kasvanud tõsiseks. Igasuguse põletikuga, millega kaasneb tugev alakõhuvalu, palavik või vereeritus, tuleb pöörduda koheselt arsti poole. Kõigepealt võiks pöörduda perearsti poole, kes vajadusel suunab naistearsti vastuvõtule. Naistearsti järjekorrad on piirkonniti erinevad, aga alati on võimalus erakorralisele vastuvõtule.

Regulaarselt, vähemalt iga paari aasta tagant, tuleb naistearsti külastada ka siis, kui ühtegi kaebust ei esine, sest paljud tõsised naistehaigused kulgevad meile märkamatult. Esmakordselt võiks naistearsti juurde pöörduda seksuaalelu alustades, probleemide korral varem. Samuti peaks naistearsti juurde minema menopausi läbivad naised, kellel on tekkinud põievaevused, uriinipidamatus või kuumahood, sest ka nende muredega hakkab tegelema esmajärjekorras naistearst. Mõnikord on just alates 45. eluaastast põletike põhjuseks hormonaalsed muutused, eriti östrogeeni taseme langus organismis.

Kuna iga põletik on ühtviisi tüütu, ebemeeldiv ning võib põhjustada tüsistusi, on esmajärjekorras oluline nende ennetamine hea hügieeni ja kaitstud suguliste vahekordade abil. Ennetavalt võiks tarvitada suukaudseid preparaate – põie puhul on võtmesõnaks jõhvikas ning tupeseene korral piimhappebakterid. Lisaks on haiguste eemalehoidmisel oluline koht nii piisaval kehalisel tegevusel kui rõõmsal meelel ja unustada ei tohiks ka regulaarset arsti külastamist.

Jaga
Kommentaarid