Et jalad meid paremini kannaks
Kuidas suvel kõigi põllutööde, reiside ja pidudega nõnda hakkama saada, et sügiselgi jalad meid veel kannaksid, seda küsis TERVISELEHT OÜ Meditiim (Mai põik 4) üldarstilt doktor Karl Väärtilt.
Jalgade (ja ka sõrmede) seenhaigus on meil väga levinud tõbi, selle all kannatab juba ligemale 70% elanikest. Sõrmed nakatuvad aga hoopiski harvemini, sest inimene peseb käsi harilikult sagedamini kui jalgu.
Seenhaiguse oht võib varitseda avalikes ujulates, jõusaalides, saunades ja tuhvlites, mida meil on kombeks lahkelt külalistele jalga pakkuda. Suvine soe ja niiske keskkond on samuti sobiv keskkond. Jalad kipuvad potaste või kinniste kingade sees hauduma, aga seene eostest, mis parajat kliimat ootavad, juba puudust ei ole.
Põhjamaades on jalgade seenhaigus tublisti rohkem levinud kui lõunamaades, põhjuseks vajadus peaaegu kogu aasta kinniseid kingi kanda.
Niisiis saab kõige edukamalt jalaseene oma organismist eemal hoida, kui igal võimalusel paljajalu sibada?
Kas nüüd just igal pool paljajalu, aga lahtiste sandaalidega küll. Kui ise hoolas olla ja enne ning pärast "ohtlikku" olukorda jalad desinfitseerida, ka siis ei nakatu.
Üks paremaid hooldusvahendeid on Cutasept. Jalad tuleb enne kasutamist puhtaks pesta, kuivatada ja selle käsimüügist saadava vahendiga üle pihustada. Apteegis on müügil ka odavam spetsiaalne kontsentraat, mida tuleb vees lahustada ja jalad lahusesse kasta. Soovitan ka sokke enne pesemist selles leotada ja kingad lahusega aegajalt üle lasta, nii et jalanõu seestpoolt märjaks saab.
Missugused on jalaseene esimesed tunnused?
Varvaste vahel tekib sügelus ja sinna võivad ilmuda haavandid, mis sügelevad. Kui niisuguseid tunnuseid märkate, tuleks perearsti juurde pöörduda, siis saab sellest häirest veel kiiresti jagu. On aga küüs juba haaratud, võib üsnagi kulukas ravi pikka aega kesta.
Nii maa- kui suur osa linnarahvast on suve otsa näppupidi mullas. Kui seal end kõplaga veriseks vigastada, kui suur oht on saada teetanuse (kangestuskramptõve) bakter?
Teetanusebakter elutseb tõepoolest mullas. Juhtub pereema köögis noaga oma sõrme veristama, pole mõtet vist arsti poole pöörduda, aga suurema haava puhul, mis mullaga kokku puutunud, tuleks küll perearsti juurde minna.
Arst vaktsineerib teetanuse vastu. Inimesele kord juba mingil põhjusel tehtud teetanuse vastase vaktsiini mõju kehtib 10 aastat. Seega oleks soovitav see süst teha iga 10 aasta järel, et vigastuste korral vähemalt mitte kangestuskramptõbe karta. Vaktsineerimine on tasuta.
Kuuldavasti on rästikute arv Eestis jälle kasvamas. Kui see salapärane loom hammustab, mida peaks tohtri juurde minekuni ette võtma ja missuguse ravi või hoolduse määrab arst?
Üldjuhul rästik hammustab vaid siis, kui talle liiga tehakse näiteks metsas või rabas peale astutakse. Rästiku hammustatud koht paistetab tugevasti üles, võib muutuda tuimaks ja hakata surisema. Hiljem võib tekkida nõrkus, uimasus, palavik, iiveldus ja koguni teadvuskadu.
Hammustuskoht tuleb puhastada, sidemega kinni siduda ja hammustada saanud kehaosa fikseerida liikumatuks, t lahastada. Mingil juhul ei tohi hammustatud jäsemele zgutti panna ega hammustusekohta püüda välja lõigata või mürgist tühjaks imeda. Osa kirjandusallikaid soovitavad veel panna peale rõhkside hammustusest kõrgemal, et takistada mürgi imendumist lümfiteede kaudu.
Kui esmaabi on osutatud, siis peaks haige viima esimesel võimalusel valvehaiglasse, kus tehakse tilkinfusiooni ja antakse vajadusel muud mürgistusevastast ravi.
Jalgade veenilaiendid. Kuidas nendega sügiseni vastu panna, kui tugisukkade kandmine kuuma ajaga on topeltpiin?
Ometi tuleks niisuguseid sukki kanda, ainult et mitte tervet ööpäeva, vaid siis, kui tuleb kaua seista või kükitada.
Veenilaiendid "tõmbavad tagasi", kui tublisti jala käia või jalad horisontaalselt hoida – lauale tõsta. Selle häire vähendaja on ka tuntud Ginkgo biloba e hõlmikpuu ekstrakt, seda preparaati müüakse nii suukaudselt kui peale määrimiseks.
Teevad aga veenilaiendid valu või on kosmeetiliselt ebameeldivad, tuleks minna perearsti juurde, kes saadab üldkirurgi vastuvõtule. Määratakse tähtaeg ja tehakse operatsioon. Lõikus on suhteliselt kerge ega jäta peaaegu arme. Ainult et mõne aasta möödudes võivad nõrga sidekoega inimestel laiendid taas tekkida.
On võimalus veenilaiendeid ka skleroseerida lasta. See on protseduur, mille käigus laienenud veeni süstitakse veenivalendikku ummistavat ainet.
Andke nõu, mida teha, kui inimene on jala välja väänanud.
Kõige sagedamini väänatakse välja hüppeliiges. Kui niisugune asi juhtub, tuleks leida võimalus panna vigastatud kohale jääkülm kompress või kasvõi tükk jääd jäätisemüüja käest. Jalale tuleb anda rahu ja siduda ümber rõhkside (veniv side), mis hoiab ära turse ja jala liikumatu. Esimese liiklusvahendiga peaks pöörduma traumapunkti, kus tehakse kindlaks, kas ei ole luumurdu. Raskema väljaväänamise korral võidakse jalg kipsi panna. Aga on ka mugavamaid vahendeid – tugilahased e ortoosid, mis küll jala liikumatu hoiavad, aga üsnagi kõbusalt käia lubavad. Ortoosid maksavad patsiendile 300 – 500 krooni.
Kui löön varba veriseks või astun roostes raudnaela otsa, kas aitab pealepuhumisest või tuleks "veremürgituse" ära hoidmiseks midagi ette võtta?
Pesta jalg kangema kättesaadava alkoholiga puhtaks ja tupsutada peale briljantrohelist või joodi. Apteekides on saadaval ka muid desinfitseerivaid vahendeid, mida võiks suveks varuda. Lõpuks asetada peale steriilne side, et haav ei saastuks.
Jalaroos?
Nakkushaigus, mis tekib pindmise nahakahjustuse tagajärjel streptokokkbakteri verre sattumisel. Vigastatud piirkonda, tavaliselt säärele, tekib punane lööve, valu ja keha temperatuur võib tõusta raskemal juhul isegi 40 kraadini. Niisuguste tunnuste ilmnedes tuleb kindlasti perearsti juurde pöörduda, kes määrab patsiendile antibiootikumiravi. Inimesed, kellel on roos kord juba olnud, võib see korduda.
