Füsioterapeut selgitab: põrandal lamamine leevendab pingeid, mida on istudes raske märgata
Lamades põrandal, peegeldab selle püsiv lame pind su kehahoiakut. Nii kõhuli, külili kui selili lamades aitab põrand tajuda ebakõlasid, ebasümmeetriat ning skeletilihassüsteemi pingeid. Liigutades ennast ettevaatlikult põrandal ringi, on lihtsam tajuda, mis teeb haiget ja mis mitte. Harjudes järk-järgult põranda kõva pinnaga on võimalik leida mugav vaevatu asend ja lõõgastada pingeid, mida on istudes või püsti seistes keeruline märgata. Omanimelise liikumisõppe meetodi loonud dr Moshe Feldenkrais on öelnud, et põrand toimib peeglina, aidates meil näha täielikku minapilti.
Paljajalu põrandal seistes või kõndides tajud jalgealust pinda paremini. Tehes seda aeglaselt ning keskendudes tähelepanelikult jalgade kontaktile põrandaga, oled paremini teadvel enda kontaktist maapinnaga. See tunne ei aita mitte ainult parandada dünaamilist kehahoiakut ning tasakaalu, vaid ka rahustab, kui tunned ärevust. See meenutab, kui vähese pingutusega võid tunda end Maaga paremas kontaktis.
Harjutades põrandale pikali heitmist ja taas püsti tulemist, parandad oma skeletilihassüsteemi elastsust ja kohanemisvõimet. Põrandale pikali heitmine ja püsti tõusmine on liikumisoskuste põhialus. See on üks esimesi oskusi, mille omandame imikueas ning üks viimaseid oskuseid, mis vanaduspõlves kaob. Selle võime säilimist on isegi seostatud pikema elueaga. Inimesed, kes seda sageli teevad, töötavad vastu vananemisele ning säilitavad oma keha süvatundlikkuse (info, mis tuleb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt) võimet. See on oluline osa võimest püstiasendis tasakaalu hoida ja kukkumist vältides ringi liikuda.
Mida sa saad teha, et enda ja oma pere jaoks põrandat sõbralikumaks muuta?
1. Puhasta selleks määratud ala põrandal, näiteks koht, kus pere kokku koguneda saab. Liiguta näiteks mööbel televiisorist eemale. Julgust peret vaatama telekat hoopis põrandal istudes, mitte pehmesse diivanisse vajudes. Põrandal istudes on keerulisem pikka aega liigutamata paigal püsida, mugava asendi leidmiseks tuleb sageli niheleda ja asendit muuta. See aitab arendada paremat kinesteetilist taju, mis viib dünaamilisem kehahoiakuni.
2. Kui su peres on imik või väikelaps, siis on ta pidevalt põrandal kõhuli. Liitu temaga! Põrand on kindlasti tema sõber, tee see ka enda sõbraks. Viska põrandale selili, siruta ennast, tee mõned hingamisharjumused ning vaatle seda, kuidas beebi kõhuli maailma uudistab. See on suurepärane võimalus kogemust jagada, vaadata, kuidas laps oma kinesteetilist taju arendab ning enda taju parandada.
3. Kui oled vanemaealine või lihtsalt ei ole väga kindel enda võimes põrandale lamama ja püsti saada, leia endale treener, füsioterapeut, Feldenkraisi meetodi õpetaja või mõni muu liikumise spetsialist, kes saab sul aidata seda olulist oskust taasõppida. Olles omandanud turvalised ja lihtsad viisid, kuidas põrandale ja püsti saada, väheneb ka hirm tasakaalu kaotamise ees, mis omakorda vähendab kukkumise riski. Kui tunned ennast juba põrandale minemise osas veidi kindlamalt, leia liikumisharjumus, mida harrastatakse põrandal, näiteks jooga. Joogatreener Juliana Plank on öelnud: “Jooga on praktika, milles harjutatakse tajuma seda tuge, mis meie jaoks kogu aeg olemas on. Kui sul on maapinnas suhtes sõbralik eelhäälestus, saad tunda kuidas rakendada seda tuge et uurida teadlikku liikumist.”
4. Kaalu võimalust pühendada kodus üks toanurk puhkuseks ja taastumiseks — koht kus on ruumi joogamati või spetsiaalse vaiba jaoks. Raamatu “Mõtlev keha” (“The Thinking Body”) autor Mabel Todd arendas välja lihtsa põrandal sooritatava harjutuse, vähendamaks kehas pingeid. Selleks ei vaja sa midagi enamat, kui rätikut/salli ja võib-olla väikest patja. Lama selili põrandal, kõverda põlved ja hoia need puusade laiuselt. Seo sall põlvedest veidi kõrgemal ümber jalgade, saaksid täielikult selle pakutava toe abil lõdvestuda. Aseta vajadusel enda kaela alla väike padi või rulli keeratud rätik. Veeda selles asendis põrandal 5-10 minutit ja lase keha raskusel oma töö teha.
5. Kaalu võimalust süüa põrandal istudes, nagu seda tehakse väga paljudes kultuurides. Korralda kodupõrandal piknik toitudega, mida on lõbus ja lihtne süüa. Võta see aeg vabaks tehnikaseadetest ja pühendu hoopis teistega vestlemisele.
6. Uuri lähemalt viimase aja uuringuid ja strateegiaid sporditulemuste parandamiseks, mis seostuvad lapseea arenguga, näiteks dr Mark Chengi tööd.
7. Kui sul on kiirete igapäevatoimetuste vahel raske leida aega põrandal lesimiseks, siis võid alati ette kujutada, et sa seda teed. Istu kõval toolil ja kujuta ette, millisena tajud põrandal lebamist. Kas suudad ette kujutada, mis tunne oli olla noorem ja kehaliselt võimekam? Teadusuuringud on näidanud, et isegi liigutuste ette kujutamine on aitab tugevdada ühendusi ajurakkude ning lihaste vahel. Eriti ilmekas on see laste puhul — liikumise vaatlemine toob ajus kaasa samasuguse aktiivsuse, nagu selles osalemine.
Allikas: Telegram
