Geneetiliselt muundatud toit - suurim kuritegu

Geneetiliselt muundatud toit on tekitamas järjest rohkem eriarvamusi. On tuliseid pooldajaid, aga järjest kasvab inimeste hulk, kes geneetiliselt muundatud toitu tõsise ohutundega suhtuvad.

Mai lõpus andis Riias pressikonverentsi USA õigusteaduse doktor Steven Druker. Pressikonverentsil käsitleti USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) arhiivi dokumente. Selgub, et juba aastatel 1990-1992 tuli suurem osa selle organisatsiooni ekspertidest järeldusele, et geneetiliselt muundatud (GM) toit erineb toidust, mida toodetakse tavalise sordiaretuse teel saadud taimedest, ja et insenergeneetilisi tooteid tuleb põhjalikult kontrollida tõestamaks nende ohutust. Kuni käesoleva ajani pole vajalikke toksikoloogilisi uuringuid teostatud.

Druker koos 9 teadlase ja 12 usuõpetlasega on algatanud FDA vastu kohtuprotsessi. Nad süüdistavad FDA-d selles, et ta laseb turule testimata ja vastavalt märgistamata toiduaineid ning ei täida talle pandud kohustusi kaitsta rahva tervist ning anda õiget teavet toidu kohta.

Inglismaal on samal teemal kohtule teinud avalduse ka tuntud inglise teadlane Richard Lacey (kes juba 1989.a selgitas teadusajakirjas Food Microbiology, missugust ohtu lehmadele võib kujutada tapamajajäätmetest valmistatud loomasööt, mis oli hiljem Inglismaal puhkenud hullulehmatõve epideemia esimene ennustus).

Oma kohtuavalduses seletab Richard Lacey, et võõraste geenide kunstlik lisamine geenitehnoloogia meetodite abil häirib tugevalt raku päriliku materjali funktsiooni. Selle tagajärjel tekivad peremeesorganismis uued ained, mis võivad olla toksilised või tekitavad allergiat. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud. GM toidu kohta ei saa sama öelda enne, kui pole läbi viidud põhjalikke toksikoloogilisi teste.

GM toitude osakaal USA lettidel 70 %. Ameerikas pole ka kohustuslik GM toitude märgistamine. Euroopa Liit näeb küll ette GM toidu märgistamise, kuid tarbija ei saa ka siin vältida võimalikku ohtu. Praegu pole mingeid piiranguid GM põllusaaduste kasutamisele loomasöödas. Kui GM taimedes on väikestes kogustes toksilisi aineid, selgitas Druker, siis need satuvad söödaga loomaorganismi ja võivad seal kuhjuda. Sellised loomasaadused on veel ohtlikumad kui GM taimed.

Ettearvamatud tagajärjed

Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud.

GM organismid võivad tõsiselt kahjustada keskkonda, mida tõenäoliselt pole võimalik parandada. Mõnede GM organismidega seonduvaid ohte on tunnistanud ka USA ja Suurbritannia valitsused. GM taimede ja nende õietolmu sattumine väljapoole põldu on vältimatu ja on juba põhjustanud herbitsiididele vastupidavate umbrohtude tekkimist.

Taimede muundamisel geenitehnoloogia abil koos soovitud tunnust kodeeriva geeniga lisatakse alati ka geneetilist materjali, mis pärineb patogeensetest viirustest või teistest parasiitidest, ning bakteritest ja teistest organismidest. Nende hulgas on ka bakteri antibiootikumi resistentsuse geen, mis teeb baktereid mittetundlikuks antibiootikumi suhtes. Sellise geneetilise materjali ülekande tagajärjel võib antibiootikumi resistentsuse geen levida haigustekitavatele pisikutele, võivad tekkida uued patogeensed viirused ja bakterid. Seoses sellega on Briti Meditsiini Ühing 1999.a üles kutsunud kehtestama moratooriumi GM organismide keskkonda viimisele seniks, kuni pole läbi viidud uurimistööd uute allergeenide, antibiootikumi resistentsuse geenide ja transgeense DNA kohta.

Täispika artikli leiad Terviselehest.

Valik inglise keelseid artikleid GM toidu kohta.

Siit leiad regeeringud ja arvamusteavaldused geneetiliselt muundatud toidu kaitseks ja tarbija kaitseks.