Gripist hoiduda on keeruline: haigus nakkab juba enne, kui sümptomid on avaldunud!

„Inimesed levitavad gripiviirust varem, kui haigussümptomid ilmnevad,” sõnas LTKH infektsionist ja Terviseameti spetsialist dr Pille Märtin tänasel gripi infopäeval. „Intensiivravisse ei sattunud möödunud aastal ühtegi patsienti, kes oleks olnud vaktsineeritud. Seega on vaktsineerimisest väga palju kasu — haigus, isegi kui teda põetakse, ei muutu väga raskeks. Eelmisel aastal oli meil patsient, kes oli vaktsineerimata ning kelle raviarve oli kokku 40 000 eurot. Vaktsineerimata jätmine on täiendav kulu haigele, perele, haiglale.”

“Gripi riskirühmad on vanemad inimesed ja lapsed, kuid suur riskirühm on tervishoiutöötajad, kes puutuvad palju haigetega kokku. Tervishoiutöötajate vaktsineerimine on seetõttu väga oluline,” märkis Linnamõisa perearstikeskuse perearst Reet Laidoja. „Gripiteadlikkus on tõusnud, aga meil on ka palju vaktsineerimisvastaseid, kes ütlevad, et ma vaktsineerisin ja jäin haigeks, teadmata, et gripivaktsiin kaitseb ju gripi vastu ega hoia ära nohu ja köha. Aga meie, tervishoiutöötajad, teeme ka ise üha rohkem teavitustööd ja oluline on seda tööd jätkata.”

„Mina soovitan vaktsineerida kõiki inimesi alates 6. elukuust. Vaktsiin on juba septembrist saadaval. Kõik vaktsiinid on toodetud WHO soovituste alusel. WHO soovitab vaktsineerida ka rasedaid,” selgitas Reet Laidoja. “Gripi ravis on väga oluline piisav vedeliku tarbimine ning sümptomaatiline ravi — paratsetamool ja ibuprofeen palaviku ja peavalu raviks. Väga oluline on gripi vastu vaktsineerimine — see on parim kaitse.”

„Gripiga puutub kokku iga perearst ja see on väga töörohke hooaeg,” ütles dr Reet Laidoja. “Gripp ei ole tavaline hingamisteede haigus, see on väga tõsine haigus. Gripp on järsu algusega, kohe tõuseb kõrge palavik, valud, köha-nohu. Gripp on rohkem kuiv haigus, lastel võib tatieritust olla, aga suur see ei ole. Gripp annab väga palju tüsistusi, mis viivad haigla- ja intensiivravile ja võib lõppeda halvasti.”

Möödunud gripihooaeg jäi haigestumiste üldarvu suhtes tavapäraseks, kuid kujunes erakordseks raskekujuliste gripijuhtude poolest. Raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu vajas möödunud aastal haiglaravi 1459 inimest, neist intensiivravile paigutati 113 haigestunut. Gripist tingitud tüsistuste tõttu lahkus elust 47 inimest. Varasemate aastate samu näitajaid ületati pea poole võrra.