Head nipid! Toitu just nii ja sügisene gripp ei pääse sulle näpuotsagagi ligi

 (3)

Head nipid! Toitu just nii ja sügisene gripp ei pääse sulle näpuotsagagi ligi
Pilt on illustreerivAlison Marras / Unsplash

Gripp tuleb nagu ikka koos saabuvate külmadega. Kuidas oleks siis võimalik seda ebameeldivat tõbe vältida?

Vastus on lihtne: üksnes immuunsüsteemi tugevdamisega.

Mida aga süüa, et mitte grippi haigestuda?

Lisaks hügieenile, karastamisele, korralikule unele ja mõõdukale füüsilisele koormusele on ka toitumisel gripist hoidumise vahendite seas oma koht. See faktor on oluline immuunsüsteemi tugevdamise seisukohalt.

Magus rohi

Kõige tõhusam abiline on mesi. Seda sobib tarvitada koos tee ja sidruniga. Mett ei tohi aga lisada vahetult kuuma tee sisse, kuna suur osa bioloogiliselt aktiivsetest ainetest kaotab sel juhul oma kasulikud omadused. Mett võib süüa ka sidruni- või õunaviilul või siis koos kohupiimaga.

Ilma veeta ei saa

Kõige lihtsam, kättesaadavam ja odavam „ravim“ on tavaline joogivesi. Kõigile on ju teada, et vesi normaliseerib ainevahetusprotsesse. See mitte üksnes ei lahusta, vaid viib ka välja kõikvõimalikke toksiine meie organismist. Veetustumise puhul tõuseb paljude haigestumiste, sealhulgas külmetushaiguste, risk. Vesi säilitab hingamisteede limaskestade normaalset sekretsiooni ega lase huultel kuivada. Seega peab jooma rohkem tavalist vett, isegi siis, kui tahaks väga soojendada end tee või kohviga. Kõik kofeiini sisaldavad joogid, nii nagu ka taimeteed, väljutavad rakuvett, soodustades seega veetustumist.

Loe veel

Seotud lood:

Loomulikult ei tähenda see, et tuleb üldse teest loobuda. Lihtsalt iga 100 g tee kohta joo ära täiendavalt 150 g vett.

Hapupiimatooted

Ka nn „elavad“ jogurtid ning hapupiimatooted peavad toidulaual olema. Lakto- ja bifidobakteritega biojogurtid tulevad kasuks seedetraktile ning kindlustavad kaalu stabiilsuse, samas tugevdavad ka immuunsüsteemi. Paljud uuringud tõestavad, et probiootikud vähendavad gripi sümptomeid — palavikku, köha — ning aitavad laste kinniste ninade puhul.

Puder

Ravitoitlustamise eksperdid kinnitavad, et kõrge kiudainete sisaldusega teraviljasaadused on samuti võimelised tõstma organismi vastupanuvõimet infektsioonidele. Täisterapudrud on suurepäraseks vitamiinide ja mikroelementide, eriti seleeni ja tsingi, allikaks. Efektiivsete gripivastaste toiduainete gruppi kuuluvad bataat (maguskartul), kaerahelbed, oder ja tatar. Parem oleks putrusid mitte keeta, nii säilivad kasulikud ained paremini. Vala kuivained kergelt soolatud keeva veega üle ja jäta ööseks termosesse. Hommikul lisa maitse järgi piima ja veidi võid, kuivatatud või värskeid puuvilju.

Vitamiinipomm

Edukaks võitluseks gripiga soovitavad arstid iga päev süüa puu- ja köögivilju, mis sisaldavad rohkesti vitamiine, mineraale, kiudaineid ja peaasjalikult fütonutriente ehk taimseid toitaineid. Liidriks on siin eelkõige tsitruselised, neist tähtsaimad — sidrunid, mandariinid ja apelsinid. Üks apelsin sisaldab näiteks vajaliku ööpäevase normi C-vitamiini. Punased tomatid, granaatõunad ja greibid, aga ka jõhvikad, on eriti kasulikud immuunsuse tugevdamiseks. Selline maitsev valik kaitseb ka südame-veresoonkonda.

Porgandid ja kõrvits tugevdavad samuti immuunsüsteemi tänu sellistele elementidele nagu beetakarotiin, alfakarotiin, luteiin ja kvertsetiin.

Hiljutised uuringud näitavad, et kvertsetiin pidurdab gripiviiruse toimet ning aitab organismil välja töötada antikehi. Suurel hulgal kvertsetiini leidub brokolis, õuntes, tomatites ja sibulas, kõikides erksavärvilistest puu- ja köögiviljades. (Mida intensiivsem värv, seda parem).

Hapukapsas on üks kõige kättesaadavam ja odavam askorbiinhappe allikas. Koos rohelise või mugulsibula ning külmpressi päevalilleõliga on see lausa vitamiinipomm.

Küüslauk sisaldab looduslikku antibiootikumi allitsiini, mis vastavalt mõningatele uuringutele aitab ära hoida külmetuse- ja gripijärgseid tüsistusi. Vaid üks küüslauguküüs päevas annab suurepärase profülaktilise ja antiseptilise tulemuse. Lisaks küüslaugule on fütontsiidide poolest rikkad sibulad, mädarõigas, till ja karulauk. Sibul ja küüslauk on vajalikud mitte üksnes organismi vastupanuvõime tõstmiseks, vaid ka gripijärgsete tüsistuste profülaktikaks.

Rasv tuleb kasuks

Tugeva immuunsuse kujundamiseks on vajalikud ka rasvad. Kolesterool, vaatamata asjaolule, et paljud seda väldivad, peab toidus olema, kuigi mõõdukalt. Päriselt ei tohi menüüst välja jätta mune ega ka mitte loomseid rasvu. Talvisel ajal võiks vältida rasvavabu dieete. Need sobivad suvel ja vaid lühikeseks ajaks. Talvel soovitatakse tarvitada vähemalt 10 g loomset ja 20 g taimerasva päevas.

Lisaks tuleks gripi profülaktikaks võtta menüüsse kanapuljong, mis sisaldab praktiliselt kogu komplekti aminohappeid, mida organism vajab põletikuliste rakkude blokeerimiseks ning areneva infektsiooni mahasurumiseks. Puljong vähendab ka lima hulka ning kergendab kurgu puhtaks köhimist. Sel on üldtugevdav toime ning see aitab kiiremini taastuda pärast haigust.
Tõsi, rohkem kasu annab tervisele mitte puhas puljong, vaid kanasupp köögiviljadega.

Seleenirikkad produktid aitavad kaasa viirusevastaste rakkude moodustumisele ning on abiks immuunsüsteemi tugevdamise protsessis. Sellesse nimekirja kuuluvad peale teravilja, küüslaugu ja apelsinide ka merekalad ning muud mereannid, seened, peet ja porgand.

Kuid ka kõige hoolikamalt koostatud ja tasakaalustatud menüü puhul ei õnnestu siiski organismi igapäevast vitamiinivajadust tervikuna kindlustada, seega tuleks lisa muretseda veel ka apteegist.

Tugevat tervist!

Alikas: Darja

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare