Kindlasti. Sügelev haavand huulel, mida ei peida ükski jumestuskreem, on põhjustatud herpes simplex viirusest. Ülahuulel see lihtsalt kiheleb, aga häbememokal või peenisel asi sellega ei piirdu. Herpes simplexi mutatsioon, tüüp 2 viirus võib põhjustada nii meeste kui naiste suguelundite põletikku.
See algab nii: ühel päeval ilmub häbememokkadele tupe lähedale väike vill või paar. Algul paneb see imestama, aga järgmisel päeval villid avanevad ja nendest arenevad välja tõeliselt valusad haavandid. Naistel võib urineerimine muutuda keeruliseks ja valusaks. Meestel võib haavandite hõõrumine vastu aluspesu põhjustada vaevusi. Haavad ei kao tavaliselt mitu nädalat.
Mida suguelundite herpese saanud inimene tegema peaks?
Esiteks tuleks minna arsti juurde. Ravi on tavaliselt lihtne ja sümptomid kaovad palju kiiremini kui ilma ravita. Valu kaob ja ajapikku kaovad ka haavad, aga asi sellega ei piirdu.
Varem või hiljem ilmuvad valusad villid taas. Järgmine rünnak ei ole tavaliselt nii ränk kui esimene ning esimeste haavandite ravis kasutatud ravimist on tavaliselt abi. Kui villid kaovad, võib olla kindel ühes asjas: nad tulevad tagasi. Siis tuleb ravimit manustada ja oodata, et sümptomid kaoksid, Tänapäeval ei osata genitaalide herpest välja ravida. Iga inimene on erinev, aga allpool on rida asjadest, mis võivad kutsuda esile uue genitaalherpese hoo:
1. füüsiline ja psüühiline stress
2. kurnatus
3. muud viirusnakkused
4. marihuaana ja kanep
5. intensiivne suguühe, mille käigus suguelundid venivad
6. menstruatsioon
7. ultraviolettvalgus
8. rasedus
9. elundite kaitsemehhanismide talitlushäired.
Mida herpes simplexiga ette annab võtta?
Kõige mõistlikum on nakatumist vältida. Mõned ennetusmeetmed on iseenesest mõistetavad.
Ärge lubage kedagi, kellel on huulel haavand, suuga oma genitaalide ligi.
Seda on lihtsam öelda kui teha, sest haav ei pruugi olla huule peal näha, ka muud sümptomid võivad puududa, aga sellele vaatamata on limaskestal viirused, mis vaid ootavad, et saaksid nakatada inimese kõige hellemad organid.
Kasutage alati kondoomi.
See kaitseb tuppe või peenist viiruse levimise
eest. Kahjuks ei kaitse kondoom alati herpes simplexi eest, kuna viirus võib peituda ka suguelundeid ümbritsevatel aladel, mida kondoom ei kaitse.
Valige seksuaalpartnereid hoolega.
Tänapäeval on mõistlik järele kontrollida, ega uuel sekspartneril pole suguelundite haavandeid ega punne. See võib kõlada väga kliiniliselt, aga seksuaalhaiguste tormilise arengu ajastul igati mõistlik. Inspektsiooni võib viia läbi ju ka väga diskreetselt. Selleks ei ole tingimata vaja taskulambiga voodisse minna. Igal juhul on mõistlik olla ettevaatlik, kuna herpes ei paranda kellegi seksielu.
Asjast tasub rääkida avameelselt ja otsekoheselt.
Vajadusel võib olla väga diskreetne ning alustada vestlust näiteks nii: "Lugesin ühel päeval lehte ja seal öeldi, et igal viiendal inimesel on herpes…" Kui uus sõber heidab kiirpilgu suguelunditele, võib see viidata sellele, et ka temal on probleem.
Küsimuste esitamine ei lahenda probleemi.
Isegi kui vastus on aus, ei pruugi see olla tõsi, kuna 75 protsenti herpesnakkuse saanud inimestest ei tea, et on nakatunud. Pealegi on herpes simplex väga levinud nakkus ja muutub järjest levinumaks.
Parim lahendus oleks leida seksipartner, keda te tunnete nii hästi, et võite olla kindel, et ta on vaba kõigist suguhaigustest. Tasub ka kontrollida, et partner oleks truu. Selliste inimeste arv aga väheneb kahjuks pidevalt.
Refereering raamatust "Kaikki mitä olet aina halunut tietää seksistä", autor David Reuben.
Samal teemal: Genitaalherpesest kirjutab Airi Põder,TÜ Kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst-õppejõud
