Hoia oma liigeseid: loe, millised haiguseid neid ohustavad ja mida saad teha, et liigesed oleksid terved

 (11)
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreerivFoto: Arvi Kriis

ELUKIRI: Reumatoidartriit on krooniline tõbi, mille korral liigesevaludega kaasnevad väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Arsti poole peaks PERH-i reumatoloogi Piia Tuviku sõnul pöörduma siis, kui liiges on silmanähtavalt paistes või hommikul on alaselg või liigesed kanged ja selline seisund on kestnud üle 12 nädala. Siis on põhjust kahtlustada reumatoloogilist ehk põletikulist haigust.

„Varane diagnoos ja ravi kiire alustamine mõjutavad väga suurel määral, kuidas haigus edasi kulgeb,” kinnitab ka Tartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloog Mare Tender. Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul kanged, paistes, valusad ega liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesehaigused jagunevad kolme suurde rühma: liigeste kulumishaigused, põletikulised haigused ning teiste haigustega kaasuvad liigesevalud. 

Artriit või artroos?

Liigeste kulumise haigus ehk osteoartroos on kõige enam levinud mure ning seotud kas töö iseloomuga või lihtsalt eaga, sest põlve- ja puusaliigesed kuluvad igal inimesel. Osteoartroos on kõige sagedamini esinev krooniline liigesehaigus, mida kergemates või raskemates vormides esineb kõigil üle 70-aastastel inimestel. Tegu on liigesekõhre kulumisega. Haigestuvad nii mehed kui ka naised. Põlveliigese artroos tekib siiski naistel kaks korda sagedamini kui meestel. Ka sõrmeliigeste artroos on rohkem levinud naiste seas. Liigesevalu esineb vahel ka näiteks viirushaiguse, näiteks gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise, pidevalt süveneva, liigeseid muundava ja lõpuks invaliidistava haigusega. Liigesevalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste ja lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi haige olla. Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit.

Loe veel

Hoidke liigeseid enneaegselt kulumast
1. Ei ole olemas kindlat vahendit, mis võimaldaks osteoartroosi vältida. Abiks on normaalse kehakaalu hoidmine, liikumine, lihaste jõudluse ja paindlikkuse säilitamine ning vigastustest hoidumine. „Osteoartroosi korral on kehakaal suure tähtsusega, ülekaal on riskifaktoriks enamasti kandvate liigeste (puus, põlv) puhul. Kuna kehakaalu mõjutavad liikumine ja toitumine, siis on tervislikult toitudes ja rohkelt liikudes võimalik seda haigust kontrolli all hoida,” ütleb dr Tuvik.

2. Kui liigesed veel paistes pole, tuleb liikuda, muidugi mitte just valu piire ületades. Sörkjooks ei sobi, eriti kui seda järsku ja ilma eelneva ettevalmistuseta tegema hakata. Sobivad kiirkõnd, jalgrattasõit, võimlemine ja ujumine. Tubaseks jääda ei tohi, muidu lihased atrofeeruvad, eriti reie nelipealihased.

3. Vältima peab raskuste tassimist (ka poes peaks käima pigem mitu korda kui et tulema poest raskete kottidega). Liigestele ei tohi panna suurt koormust, sealhulgas keha enda raskust. Meelde tasub jätta üks lihtne selga säästev reegel: kõiki raskusi tuleb maast tõsta sirge, mitte kumera seljaga.
Seotud lood:

„Õnneks on tänapäeval võimalik lihtsa vereprooviga, täpsemalt CRV-näitajate põhjal kolme minutiga kindlaks teha, kas liigesevalu põhjustab põletikuline protsess või on tegemist lihtsalt liigese kulumishaiguse ehk osteoartroosiga,” ütleb Järveotsa Perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen. „Reumatoidartriiti ja teistesse põletikulistesse liigesehaigustesse võivad haigestuda inimesed igas elueas, imikust raugani, keskmine haigestumise iga täiskasvanute reumatoidartriiti on 54. eluaasta,” ütleb dr Tuvik. „Reumatoidartriit on autoimmuunne haigus, mis tähendab, et seda pole võimalik ennetada ei tervisliku toitumise ega rohke liikumisega,” lisab ta. „Ahelsuitsetamine on ainus elustiili faktor, mis nii-öelda soodsa geneetilise fooni korral võib reumatoidartriiti haigestumisele kaasa aidata. Ahelsuitsetajatel kulgeb haigus ka raskemalt. Patsientide pealt võib näha, et isegi vaimne või füüsiline stress võib põletikulist artriiti vallandada, aga sellel muljel pole statistilist jõudu, et võiks rääkida haigust vallandavast faktorist,” ütleb dr Tuvik.

Ohustab peamiselt naisi

Reumatoidartriiti haigestuvad peamiselt naised. Autoimmuunsed haigused esinevad neil üldse sagedamini östrogeenide olemasolu tõttu. „Naistel on organismis autoimmuunne reaktsioon võimsam. Seetõttu esineb autoimmuunseid haigusi naistel rohkem,” selgitab dr Tuvik. Haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga. Alaägedat haigusvormi on raskem diagnoosida, sest vaevust seostatakse külmetamise, venituse või äralöömisega. Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Mõnel inimesel võib liigesepõletik alata väga ägedalt. Turses ja kanged on 40 liigest, inimene on praktiliselt voodihaige ja söömine on raskendatud. Teisel aga on haiguse alguses haaratud vaid kaheksa liigest ja elukvaliteet pole kuigi palju halvenenud, haigus on alanud vähem ägedalt. Kui tegemist on sümmeetriliselt kulgeva hulgiliigesepõletikuga, mida kinnitavad laborianalüüsid, on mõlemal juhul tegemist reumatoidartriidiga. Haigust vallandav faktor on teadmata. Reumatoidartriidi korral on patsientidel avastatud mõned sagedamini leiduvad geenid, mis tähendab, et haigus võib olla päriliku eelsoodumusega, kuid on seda siiski harva. Pärilikkust on täheldatud perekonniti naisliini pidi.

Valuga minge kohe perearsti juurde

Juba alanud haigus, olgu see siis reumatoidartriit või liigeste kulumishaigus osteoartroos, saadab inimest kogu elu. Neid haigusi ei õnnestu täielikult välja ravida, kuid tänapäevase raviga saab haiguse kulgu märkimisväärselt mõjutada ja liigeseid edasiste kahjustuste eest kaitsta.

„Liigesevalude korral tuleks kohe perearsti poole pöörduda. Mitte keegi ei pea valu kannatama,” ütleb dr Ingerainen. Meditsiin areneb ja ka valuvaigistid muutuvad üha tõhusamaks ning neil on üha vähem kõrvaltoimeid. Liigesevalude vastastest ravimitest on ühed uuemad liigesesisesed süstid. „Hüaluroonhappe derivaatide süstimine on Soome arstide kogemuste põhjal andnud häid tulemusi, lükates liigeseproteeside paigaldamist mitmeid aastaid edasi. Meil Eestis neid süste haigekassa ei kompenseeri, süst maksab 240 eurot, kuid seda tuleb teha vaid kord aastas. Küll aga tasuks perearsti poole pöörduda, kui raviplaan näeb ette ortooside kandmist. Neid on perearsti saatekirjaga võimalik osta soodsamalt,” ütleb dr Ingerainen. Nimelt on liigesehaiguste ravis lisaks ravimitele tähtsal kohal ka kõhre kulumist pidurdavad toidulisandid ja spetsiaalsete ortooside ehk liigesetugede kandmine.

Tarvitage toidulisandeid targalt

„Kui inimene on terve ja liigesevalude üle ei kurda, pole tal minu arvates mõtet toidulisandeid võtta. Ka profülaktika mõttes mitte — et saan 40 ning lähen apteeki ja ostan glükosamiini. See pole minu arvates vajalik,” nendib dr Tender. Teine lugu on aga siis, kui liigesed on juba kulunud ja muutunud valulikuks. „Minu patsientidel on eriti häid tulemusi andnud selliste toidulisandite tarbimine, mille toimeaine on koer-kibuvits,” ütleb dr Ingerainen. „Ka üldtuntud glükosamiin on kasulik, kuid põhjustab nii mõnelgi inimesel kõrvetisi või muid seedehäireid.”

Samas soovitab dr Ingerainen kallist toidulisandit targalt tarbida. „Glükosamiin ja muud „liigeste toidud” ei toimi, kui neid võtta alla ühe grammi päevas,” nendib ta. „Kindlasti tuleb neid toidulisandeid tarvitades jälgida, et ei võetaks aladoosi, muidu on raha lihtsalt tuulde visatud. Glükosamiini müüakse enamasti 400-milligrammistes kapslites, nii et tuleks võtta kolm kapslit ehk 1,2 grammi kord päevas hommikuti koos rohke veega,” soovitab ta. „Uusimate uuringute kohaselt võib glükosamiini tarvitada pidevalt, kuid võib teha ka kolmekuuse kuuri ja siis kahekuuse vaheaja.” Ka apteekides käsimüügis olevate valuvaigistite osas soovitab dr Ingerainen hoiduda aladoseerimisest. „Kui võtta ibuprofeeni alla 400 mg, siis see liigesevalu ei leevenda. Liigesevalu vaigistab ibuprofeeni 600-800 mg annus, paratsetamooli peab võtma 1000 mg korraga,” soovitab perearst.

Hoidke liigesed liikumises

Igasuguste liigesehaiguste, ka reumatoidartriidi korral peaks hoidma liigeseid aktiivses liikumises. Liikumisvõtted tuleks selgeks õppida spetsialistide juhendamisel. Regulaarne võimlemine ei paranda mitte ainult üldist tervist, vaid tugevdab ka liigeseid toetavaid lihaseid, pidurdab või isegi väldib liigeste deformeerumist. „Haiges liigeses tekib turse, kui me seda ei liiguta, mistõttu halveneb liigese liikuvus ning liigeses tekib armkude,” selgitab dr Ingerainen. „Liigesed on nagu metall: kui raud lihtsalt seisab, siis läheb see varem või hiljem rooste, kuid liikumises ja õlitatuna ei juhtu sellega mitte midagi. Liigestega on sama lugu. Mida rohkem neid liikumises hoida, seda rohkem toodab keha liigesevedelikku ja seda paremas toonuses need püsivad.” Iga hommikut soovitab perearst alustada sirutus- ja venitusharjutustega. „Ärkamisliigutused peavad olema sujuvad, et haigesse liigesesse ei tekiks mikrotraumasid,” ütleb dr Ingerainen. Päevas soovitab ta kõndida 10 000 sammu. „Lisaks kõndimisele on eriti head, liigesesõbralikud tervisespordialad vesivõimlemine ja ujumine,” soovitab ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare