Joogaõpetaja Peeter Hemendra Põllupüü, kes ise jõudis joogani spordis tekkinud vigastuse kaudu, ütles, et kunagi tegelesid Indias joogaga ainult mehed, sest see oli niivõrd tugev füüsiline pingutus. Eestis on keskmiselt ühes joogatunnis 2-4 meest vastukaaluks kümnele naisele. “Mulle näib, et ühe probleemina nähakse vähest paindlikkust. Arvatakse, et kui ma paindun vähe, siis pole jooga minule mõeldud,” põhjendas Põllupüü meeste vähest osavõttu joogatundidest. “Teine põhjus võib olla ka selles, et inimesed, kes on oma olemuselt väga praktilised, arvavad, et jooga on n-ö umbluu. Meile meestele on justkui sisse programmeeritud, et me alati kaalutleme, kas see tegevus on tulemuslik ja praktiline ning kas see toob kasu, kuid jooga puhul ei ole see kasu kohe silmaga nähtav või käega katsutav, see on palju sügavam,” lisas ta, tõdedes, et üks tema eesmärkidest ongi esile tuua jooga praktilisust, et ka rohkem mehi jõuaks joogani.

Tallinna Ashtanga Jooga Kooli ühe asutaja joogaõpetaja Jocke Salokorpi sõnul võiks praktilise meelega inimesed näha joogat kui tööriista, mida saab kasutada oma eesmärgini jõudmiseks. Nii nagu Põllupüü, on ka Salokorpi tugeva sportliku taustaga, kuid joogaga hakkas ta tõsisemalt tegelema ligi 13 aastat tagasi. Veel enne Ashtanga joogani jõudmist tegeles Rootsis sündinud, kuid suurema osa elust Soomes elanud Salokorpi fitness-joogaga ning populaarsete rühmatrennide Les Mills BodyPump ja BodyCombat trennide juhendamisega, kuid soov leida tasakaal ja elu sügavam mõte viis ta Ashtanga joogani.

Vandeadvokaat Allar Jõks kinnitas, et ka tema tegeleb joogaga selleks, et tunda, et on päriselt olemas, mitte ei võta lihtsalt ruumi. “Alustasin tühjalt lehelt tuttava soovitusel ning alguses oli küll hirm, et äkki ma ei saa hakkama ning kukun ümber, kuid joogas ei võistle ma kellegagi,” ütles Jõks, kes on joogat praktiseerinud juba kümme aastat. Jõksi sõnul innustab teda joogaga tegelema ka arengu nägemine endas — olgu see siis ette kummarduses pea põlvedele vahele saamine või osata tunda tänulikkust erinevates olukordades.

Fitness on ka vaimne praktika

OMAKlubi joogaõpetaja ja Reebok Fitness Festivali ühe peakorraldaja Silja Silleri sõnul tullakse joogasse nagu ka teistesse trennidesse selleks, et leida rõõm ja rahulolu ning seda on võimalik ju saavutada soost olenemata. “Jooga õpetab elama hetkes, kuid lisaks vaimsele tasakaalule pakub see ka füüsilist koormust ning läbi tasakaalustatud praktika on võimalik arendada nii paindlikkust meie mõtetes kui ka füüsilist painduvust. Jooga eesmärk ongi tasakaalustatud praktika, mistõttu sobib see paljudele, ka sportlastele,“ rääkis Siller, kes on sel aastal ka Reebok Fitness Festivali fookusesse joogat tõstmas. “Fitness ei tähenda ainult raskuste tõstmist ning füüsilist pingutust, oluline on ka vaimsus ja liikuvus ning seetõttu toomegi jooga Reebok Fitness Festivali raames esile,” tõdes Siller. Ka Põllupüü kinnitas, et joogal on küll praktiline pool, kuid see on ainult väike osa sellest, mida jooga meile pakub. “Jooga aitab avardada meie elukogemust ning samuti vaimselt treenida meid energiate jaoks, mida tunneme, aga sageli ehk ei mõista,” rääkis Põllupüü.