Just sel põhjusel tuleks gripivaktsiin igal aastal uuesti teha!
“Maailma tervishoiu organisatsiooni laboratoorium on 35 aastat püüdnud gripi tüvede liikumist ette ennustada ja kõigest kahel aastal on see läinud viltu,” räägib Qvalitas arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.
Dr Põld tõdeb, et möödunud aastal üle 65-aastaste seas aset leidnud surmajuhtumid olid just seotud grippi haigestumisega ja seetõttu paneb ta kõigile südamele, et gripi vastu tuleb end igal aastal vaktsineerida. “Vaktsiin on viiruse üks komponent ja kui see satub organismi, läheb immuunsüsteem tööle ja tekitab haiguse vastu antikehad,” selgitab ta. “Antikehad ühendatakse immuunkehadega ja pärast kahte nädalat on organismis antikehade arv juba selline, et sellesse viirusetüüpi inimene kindlasti ei haigestu. See loomulikult ei tähenda, et inimene ei või mõnda teise viirusesse haigestuda, neid liigub ikka ja ega neist meie kliimatingimustes ei pääse.”
“Gripp iseenesest pole hirmus haigus ja organism on võimeline sellega nädala jooksul toime tulema,” tõdeb dr Põld. “Mida aga karta tuleb, on võimalikud tüsistused, sest inimene ei sure mitte grippi, vaid sekundaarsetesse tüsistustesse.” Viimaseks on kõige sagedamini just kopsupõletik.
Miks peaks tööandja toetama töötaja gripivaktsiini tegemist?
“Kui töötaja haigestub grippi, kaotab tööandja mingiks perioodiks oma töötaja,” selgitab dr Põld. “Gripp on paraku juba kord selline haigus, et lihased on valusad ja kanged ning inimene ei ole võimeline tööle minema. See aga tähendab, et ta nädal aega ei tööta ja sellele järgneb veel umbes kaks nädalat, mille jooksul organism taastub ehk inimene on nõrk ja tema töövõimekus on vähenenud. Seetõttu on mõistlikum teha nende haiguste vaktsiinid, mis on ennetatavad, varakult ära, et poleks hiljem nii palju kaotatud tööpäevi.”
Gripi vastu tuleks end vaktsineerida ka seetõttu, et tegemist on hästi nakkava haigusega. “Selleks, et haigus ei leviks, peaks kümnest inimesest neli olema vaktsineerida. Siis võib arvata, et epideemiat ei teki,” väidab ta. “Nakkushaigused on alati olnud ja neid tuleb aina juurde. Tänapäeva ühiskonnas elades me neist ei pääse. Organismile ei ole antud nii palju, et meil oleksid kõikide haiguste vastu antikehad olemas ja nad suudaksid meid kaitsta. Maailm on nii palju avanenud ja kui vanasti võis ühe nakkushaiguse teekond olla kaks nädalat või kolm kuud pikk, siis nüüd räägime paarist tunnist ehk ühest lennujaamast teise. Kui me ei vaktsineeri end, seame end sellega ohtu. Loomulikult ei ole ükski vaktsiin tervislik, aga nakkushaiguste tüsistused on märksa tõsisemad.”
