“Võrreldes sensatsioonilisemate terviseprobleemidega on inimeste huvi südamehaiguste ajuinsuldi ja kõrge vererõhu vastu ebaproportsionaalselt madal ning ettekujutus tervishoiust neil teemadel väga halb. Selle tulemusena ülehindavad inimesed haruldasemate ja vähem esinevate ohtudega seotud surmade arvu ja alahindavad neid seoses levinumate põhjustega, nagu südamehaigus ja insult,” räägib Sirel.

Kardioloog Marika Heinpalu (PERH) märgib maailma 17,5 miljoni surmajuhu kohta aastas, et ÜRO prognoosi kohaselt on südame-vere­soonkonnahaigustesse surijate arv aastaks 2030 juba 23 miljonit inimest aastas.

Elu nagu suur treening

Maire Sirel on veendunud, et elu on nagu üks suur treening ning et see printsiip puudutab kõiki inimesi, päris pisikestest päris vanadeni.

“Me ei ole fataalselt loodud südame-veresoonkonnahaigustesse haigestuma ning veresoonte lupjumist taluma. Kui inimene teadvustab endale ohufaktoreid ning töötab nende vähendamisega, saab ennetada väga ränki probleeme.”

Üks suur riskifaktor südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks on kardiovaskulaarne üldrisk ehk nende probleemide esinemine perekonnas. Sünnipära muuta ei saa, ka vanust ja sugu mitte, ent suurem osa probleemidest on ennetatavad või leevendatavad õiget eluviisi valides.

Tähtsad ennetusvõimalused on toiduvalik, liikumine, suitsetamisest ja alkoholist hoidumine ning mõnus puhkus. Hea ülevaate nende mõjust annab Eesti südameliidu trükis “Mina ise saan mõjutada oma südame tervist.”

Südamesõbralik toit

Südamesõbralik toit mõjutab vere kolesteroolitaset, vererõhku ja kehakaalu, mis kõik on südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel olulised näitajad.

Südamesõbralikus toidus on rohkesti kiudaineid, mõõdukalt rasva ja napilt soola. Rasvadest on kasulik eelistada pehmeid taimerasvu ja toiduõlisid.

Lõunasöök on hõlpsasti kujundatav südamesõbralikuks, kui pidada silmas taldrikureeglit. Pool taldrikust täidetakse aedviljaga — toorelt, keedetult või marineeritult. Veerand taldrikut täidetakse kartulite, makaronide või riisiga ning viimane veerand kala, kana või lihaga. Viimaste puhul tuleks eelistada südamesõbralikku valmistamisviisi. Taldriku kõrvale sobivad hästi täisteraleib ja klaas piima, magustoiduks puuviljad ja marjad.

Tähelepanu tasub pöörata poest ostetava toidu energia-, rasva- ja soolasisaldusele.

Südamesõbralik on eelistada väherasvaseid ja vähese soolasisaldusega toiduaineid.

Liikumine mõjutab südant

Regulaarne liikumine arendab südame töövõimet, mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesteroolitaset ja veresuhkru tasakaalu, aitab hoida kontrolli all kehakaalu, lisaks parandab meele­olu ja lõõgastab.

Juba pool tundi reibast liikumist iga päev on südame tervisele kasulik. Pole erilist vahet, millise alaga tegeletakse. Ühtviisi head on käimine, võimlemine, pallimängud, ujumine, suusatamine, jooksmine, jalgrattasõit, matkamine, tantsimine, aga ka aiatöö, lume rookimine ja lehtede riisumine. Oluline on, et liikumine teeks liikujale rõõmu.

Tubakas ja alkohol kahjustavad

Suitsetamine ja alkoholi liigne tarbimine teevad südamele palju kahju, seetõttu tuleks ennast kahjustavast tegevusest hoiduda.

Suitsetamine ohustab südant mitmel moel: kiirendab veresoonte lupjumist, vähendab vere hapnikusisaldust ning suurendab hüübivust ja trombiohtu.

Suitsetamine suurendab südameinfarkti ja ajuinsuldi ohtu, suitsetamisest loobujal väheneb haigestumise risk juba poole aastaga. Aastaga väheneb südamehaiguste risk poole võrra ja 15 aastaga normaliseerub.

Sage ja rohke alkoholi tarvitamine koormab südant, tõstab vererõhku ja suurendab kehakaalu, seepärast tasub oma südame tervise nimel alkoholiga piiri pidada. Naised ei tohiks tarvitada üle ühe, mehed üle kahe alkoholiühiku päevas. Teadmiseks: üks alkoholiühik on 10 g puhast alkoholi, näiteks 33 cl lahjat õlut, 12 cl punast veini või 4 cl viina.

Rõõmus olemine teeb head

Meeleolu ja enesetunne peegeldavad samuti südame tervist, kuigi seda ei saa otseselt arvudega väljendada. Rõõmus meeleolu, tasakaal ja suhtlemislahkus näitavad, kui hästi õnnestub stressiga toime tulla. Hea uni, puhkus ja lõõgastumine on tervisele kasulikud. Head suhted kaasinimestega, lähedased sõbrad ja perering aitavad tervisel paremana püsida. Kasulikud on ka huvid ja harrastused, sest nende abil saab luua muretuid hetki, mil pole kuskile kiiret ja on hea olla.

Kas olen oma südame vastu hea?

• Ma söön enamasti väherasvast toitu.

• Ma söön vähesoolast toitu.

• Ma söön iga päev juurvilja, puuvilju, marju.

• Ma söön harva rasvaseid kooke ja saiakesi.

• Ma kasutan taimerasva ja toiduõli.

• Ma liigun iga päev vähemalt pool tundi.

• Ma ei suitseta.

• Ma ei joo ülemäära alkoholi.

• Ma puhkan ja lõõgastun küllaldaselt.

• Ma olen tavaliselt heas meeleolus.

• Ma oskan stressiga toime tulla.

• Ma tean oma vere kolesteroolinäitu.

• Ma tean oma vererõhunäitu.

• Mu kehakaal on normis.

• Mu vöökoht kaardub sissepoole, mitte väljapoole.

Kokkuvõtteks: mida rohkem on jah-vastuseid, seda parem südamele. Ei-vastused näitavad, mida saaks muuta paremaks. Kõike ei tarvitse muuta kohe ja korraga: alustada tasuks sellest, mis tundub kõige lihtsam.

Allikas: Eesti südameliit

Euroopa südametervise harta

Südame- ja veresoonkonna tervise tunnused on järgmised:

• ei tarvita tubakat

• piisav kehaline aktiivsus — vähemalt 30 minutit 5 korda nädalas

• tervislikud toitumisharjumused

• ei ole ülekaalu

• vererõhk alla 140/90

• vere kolesterool alla 5 mmol/L

• normaalne glükoosi ainevahetus

• liigse stressi vältimine

Allikas: www.arst.ee