Tavaliselt on inimestel nahamärke 45 ringis ning enamasti tekivad need lapseea ja noorpõlve jooksul. Elukaare teises pooles hakkab märke vähemaks jääma ja osadel eakatel nahamärke polegi. Sünnimärgid võivad olla nii tume- kui helepruunid, ümmargused kui ovaalsed, tasase või ebatasase pinnaga – kõik variandid on loomulikud, peaasi, et märgi servad on selgepiirilised ja sümmeetrilised. Kui nahamärgi kuju hakkab muutuma, servad lähevad ebaselgeks ning märk kasvab kiiresti suuremaks, tuleb pöörduda nahaarsti poole.

Pahaloomuliseks muutuvad sünnimärgid harva ja põhjendamatult muretseda pole mõtet, küll tasub teada, et suurem risk on inimestel, kelle nahal on märke kas ebatavaliselt palju või kelle nahk on väga hele. Sellise nahaga inimesed peavad olema päevitamisega väga ettevaatlikud ning kasutama kindlasti kõrge faktoriga päikesekaitset. Näiteks 50 faktoriga pulka on lihtne kanda ka ainult märkidele, eriti oluline on see päikesele avatud piirkondade puhul, näiteks näol ja kätel. Samuti on väga oluline vältida nahamärkide vigastamist, mis tavaliselt juhtub raseerimisel. Kui nahamärk on saanud siiski tõsiselt viga ja läinud põletikuliseks, tuleb pöörduda nahaarsti erakorralisse vastuvõttu.

Üldiselt on siiski hea teada, et sünnimärgid meie nahal on täiesti loomulikud ja kui neid päikese eest kaitsta ning nende kuju jälgida, siis midagi muud reeglina ette võtta ei tulegi.

Jaga
Kommentaarid