Kas allergiline reaktsioon võib olla eluohtlik?


Kas allergiline reaktsioon võib olla eluohtlik?
Foto: Marianne Kuusk

Allergia mõjutab iga päev miljonite inimeste elu. Euroopas kannatab allergiliste haiguste käes vähemalt iga kolmas inimene. Euroopa Allergoloogia ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia hinnangul esineb allergia 2040. aastaks juba 40%-l Euroopa rahvastikust. Küsisime Krista Ressilt, Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloogilt, millal seab allergia inimese elu ohtu.

Allergiahaigustel on suur mõju patsientide ja nende perekondade igapäevaelule ja selle kvaliteedile. Allergilisi reaktsioone toitudele esineb enam kui 17 miljonil inimesel Euroopas ja viimastel aastatel on täheldatud raskete, surmaga lõppevate toiduallergia reaktsioonide sagenemist.

Kõige sagedasemad toiduallergeenid on pähklid (maapähkel, sarapuupähkel jt), piim, muna, nisu, soja, kala ja koorikloomad. Allergilise reaktsiooni tekkeks ei ole vaja allergeeni süüa, vaid raske reaktsiooni võib saada ka ohtliku toiduga kokkupuutel või seda sisse hingates. Kaebused tekivad tavaliselt minutite jooksul peale kokkupuudet. Sageli tekivad nahale nõgeslööbe taolised kublad, punetus ja sügelus, sügelus suus või kõrvades, iiveldus ja oksendamine, äge kõhulahtisus ja -valu. Samuti võib kaasneda aevastamine, ninavesisus ja köha koos vilistava hingamisega. Raskemate reaktsioonide korral võivad lisanduda huulte, keele või kõripiirkonna turse, neelamisraskus, õhupuudus, vererõhulangus ja šokk või lausa teadvuse kadu.

Mida teha, et allergia ei tabaks ootamatult?
Kanna alati kaasas oma adrenaliini automaatsüstalt
ning oska seda kasutada!

Pea meeles kiirabi telefoninumber 112!

Välismaale reisides võta endaga kaasa sealses keeles paber,
kus kirjas, millistele allergeenidele sa tundlik oled.

Õpi vältima peidetud allergeene valmistoitudes.

Väljas süües küsi kelnerilt, ega toit ei sisalda sulle ohtlikke toiduaineid.

Putukaallergia korral väldi herilaste/mesilastega kokkupuudet
ning õpi, kuidas neid mitte ligi tõmmata!
Seotud lood:

Kuidas allergiat tuvastada?

Toiduallergia kahtluse korral tuleks abi küsida arstilt, kes aitab leida õigeid seoseid kaebuste ja tarvitatud toiduainete vahel. Vajadusel tehakse nahatestid või määratakse vereanalüüsist IgE tüüpi antikehad toiduainete suhtes. Toiduallergia kahtlusel ei ole mõistlik ise endale diagnoosi panna, sest valesti püstitatud diagnoos võib põhjustada mittevajalikke toidupiiranguid. Eeskätt oluline on arsti nõuandeid jälgida lastele toidupiirangute seadmisel, sest kasvav organism vajab mitmekülgset toitu ning toidusedeli piiramisega tuleb seetõttu olla ettevaatlik. Küll aga võib piirata ilma endale või oma lapsele kahju tekitamata selliseid toiduaineid, mis sisaldavad või vabastavad rohkelt histamiini — see omakorda soodustab nahas kuplade teket ja sügelust. Selliste toiduainete (ehk pseudoallergeenide) hulka kuuluvad maasikad, tsitruselised (apelsin, mandariin, sidrun, laim, pomelo jt) ning neid sisaldavad mahlad, banaan, viinamarjad ja rosinad, tomat, paprika, hapukapsad, salaami ja suitsuvorstid, juust (eriti hallitusjuust), toores kala ja kalakonservid (eriti tuunikala), kakao ja šokolaad ning alkohol. Lisaks tuleks vältida sagedamini kaebusi põhjustavaid säilitus- ja värvaineid (eriti E102, benzoaadid E210-220).

Millal muutub allergiline reaktsioon eluohtlikuks?

Kui inimesel on tegemist anafülaktilise reaktsiooniga (äge allergiline reaktsioon), siis vajab ta kiiresti arstiabi. Kui inimesel tekib ükskõik milline järgnevatest kaebustest, tuleks kutsuda vältimatult kiirabi või pöörduda ise kiiresti erakorralise meditsiini osakonda:

  • tugev paistetus kaela, suu või keele ümber
  • nõgeslööve ja/või nahasügelus üle kogu keha
  • hingamisraskus, hingeldamine
  • minestamine, peavalud, uimasus
  • iiveldus, krambid ja valu kõhus, oksendamine

Loe veel

Toiduallergia puhul on parimaks ägeda reaktsiooni ennetamise võimaluseks antud toiduallergeeni vältimine. Kergemate allergiliste reaktsioonide korral kasutatakse raviks antihistamiinikume ja vajadusel ka hormoontablette. Raske anafülaktilise reaktsiooni korral on aga esmaseks abistavaks ravimiks lihasesse süstitav adrenaliin. Selleks on saadaval ühte adrenaliini raviannust sisaldavad automaatsüstlad (Epipen), mille abil inimene saab vajaduse tekkimisel ise endale ravimit süstida. Parima abi saamiseks tuleks pöörduda allergoloogi poole, kes aitab välja selgitada kaebusi põhjustava toiduallergeeni ning annab nõu, milliseid ravimeid, millal ja kuidas kasutada. Oluline on meeles pidada, et allergiline inimene peab alati oma allergiaravimeid kaasas kandma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare