Järjest enam on tõendeid selle kohta, et vereülekannete kõrval on veremarkerid suurema meditsiinilise tähendusega, kui teadlased varem arvasid, ning et need võivad olla kujunenud välja kaitseks teatud haiguste vastu.

Praeguseks on teada, et lisaks tuntud veregruppidele on rohkem kui 300 sellist markerit, millest paljud esinevad mujal kui punastes vererakkudes, kusjuures vähemalt mõned neist antigeenidest on bioloogiliselt olulised.

Näiteks Duffy antigeenide grupp. Peaaegu kõigil valgenahalistel inimestel esinevad punaste vereliblede pinnal Duffy proteiinid, mustanahalistel aga neid ei ole. Teadlased teavad, et Duffy proteiin toimib malaariat tekitava surmava parasiidi plasmodium vivaxi retseptorina. Aafrikas, kus malaaria on epideemilise levikuga, surid Duffy proteiiniga inimesed välja, samas kui need, kellel seda ei esinenud, jäid ellu.

Inimesi võib eristada ka punaste vereliblede markerite järgi, mida kutsutakse Lewise antigeeniks. Üht tüüpi Lewise antigeeniga inimesed on teistest enam maohaavandit põhjustava H. pylori bakteriga nakatumise ohus.

Lewise antigeen toimib California ülikooli meditsiinikooli vereülekannete osakonna kaasdirektori Dr. Douglas Blackalli sõnul selle bakteri retseptorina, mis tähendab seda, et inimesed, kellel ei ole Lewise antigeeni, on haavandite eest kaitstud, teised aga on suuremas haigestumise ohus. Kuna 0-veregrupiga inimestel esineb Lewise antigeeni sagedamini, võib see aidata seletada, miks selle veregrupi esindajad kannatavad sagedamini haavandtõve all. Statistiliselt on see fakt teada alates 1950te aastate keskpaigast.

Teadlased seostavad ka muid nakkushaigusi konkreetsete veremarkeritega. Näiteks toimib P-antigeen raskekujulist aneemiat põhjustava parvo-viiruse retseptorina.

0-veregrupiga inimesed haigestuvad statistiliselt sagedamini ka koolerasse.

Ameerika Punase Risti vereteenistuse juhi George Garratty sõnul ulatub veregrupi markerite tähendus nakkushaigustele vastuvõtlikkusest kaugemale.

Näiteks esineb A-veregrupiga inimestel rohkem trombe ja infarkte kui teiste veregruppidega inimestel, mis tuleneb sellest, et nende veres on rohkem vere hüübimist soodustavat faktor VIII-t.

Viimased 50 aastat on olnud ka teada, et A-veregrupiga inimesed on 0-veregrupiga inimestest suuremas maovähi ohus. Seda on kinnitanud üle 100 uuringu.

Samas puuduvad veel aga teaduslikud tõendeid selle kohta, kas veregrupp mõjutab näiteks ka ainevahetust. Seega kaalutõusu ebasobiva veregruppi kaela ajada veel ei saa.