Kumb sugupool on siis tegelikult tugevam? Daily Maili küsimusele vastavad arstid.

Vähk. Nõrgem sugu — mehed

Kaks levinuimat vähitüüpi, mis võivad tabada nii mehi kui naisi, on jämesoole- ja kopsuvähk. Kuid mehed haigestuvad neisse sagedamini.

Jämesoolevähi puhul mängib rolli söögisedel ja elustiil, kuid ka hormonaalne faktor. Jämesoolevähki haigestub 100 000 mehest 55, sama suurest hulgast naistest aga 35. Samas suureneb ülekaaluliste naiste jämesoolevähirisk, kuid mitte nii palju kui ülekaaluliste meeste oma.

Kopsuvähi sagedasem esinemine meeste hulgas on seletatav aga tõsiasjaga, et mehed suitsetavad rohkem kui naised.

Luud. Nõrgem sugu — naised

Meeste luustik on suurem ja see on eelis, sest suuremad luud on ka tugevamad. Mida tugevamad on aga luud, seda vähem nad murduvad.

Meestel ei tule ka menopausi, mis võib “tänu” östrogeeni vähenemisele luud kiiresti hõredamaks muuta. Muidugi hõrenevad vananedes ka meeste luud, aga kuna nende luud on suuremad, ei tee see nii palju kahju. Ometi võib osteoporoos tabada ka mehi.

Mehed ei murra vanaduses puusaluud. Selle luu murdmine on ohtlik, iga kümnes patsient sureb kuu ajaga, iga neljas pool aastat pärast õnnetust.

Ka osteoartriit tabab naisi sagedamini kui mehi. Käte osteoartriidi all kannatab kaks korda nii palju naisi kui mehi ja põlve osteoartriit tabab naisi koguni neli korda sagedamini. Puusa osteoartriiti esineb aga mõlemal sool võrdse tõenäosusega.

Süda. Nõrgem sugu — mehed

Südame pärgarteri haigused on levinuim surmapõhjus Suurbritannias. Mehi haigestub ligi kolmandiku võrra rohkem kui naisi. Südamehaigusi peetakse meeste pärusmaaks. Näiteks mõtleb 38-aastane naine, et mina küll infarkti ei saa, kuigi tõmban paki suitsu päevas ja olen ülekaaluline. Aga ka naiste süda võib lõpuks üles öelda.

Naiste südant kaitseb östrogeen, aga pole täpselt teada, kuidas. Kuigi naine võib südameataki saada ka enne menopausi, ilmneb naistel südamehaigus tavaliselt pärast seda, kui östrogeeni tase organismis langeb.

Lihased. Nõrgem sugu — naised

Tõsiasjaks jääb, et meeste lihased on suuremad ja tugevamad. 1970ndatel purustasid naissportlased küll rohkem maailmarekordeid kui mehed, kuid enamasti tegid seda atleedid, keda toideti peamiselt steroididega.

Meeste kehas on 10% rohkem testosterooni kui naistel. Testosteroon aitab kehal lihaseid moodustada. Just sellepärast on mehed musklilisemad.

Aga naised peaksid meestest vähemalt väledamad olema, on ju nende keha väiksem ja kergem? Siiski mitte. Väledus sõltub kiirendus- ja aeglustusvõimest, ja meeste suuremad lihased annavad neile ka selles edumaa.

Mehed on niisiis tugevamad, kiiremad ja väledamad, kuid naised painduvad paremini. Väiksem lihasmass ja liigeste geomeetria, samuti erinev kõõlusestruktuur võimaldavad paremat painduvust. Naisele pole mingi probleem põrandal vedelev sokk üles korjata, aga mees peab hakkama koogutama. Kui ta muidugi üldse seda sokki märkabki.

Silmad ja kõrvad. Nõrgem sugu — puudub

Silmanägemine ja kõrvakuulmine sooga seotud ei ole, kuigi mõlemad kipuvad vananedes tuhmistuma. Nägemise ja kuulmise viletsaks muutumise üle kurdab küll rohkem naisi, kuid lihtsalt seetõttu, et nad elavad meestest kauem.

Aju. Nõrgem sugu — naised

Vaimne tervis pole just meeste tugevaim koht. Skisofreenia näiteks tabab mehi kaks korda tõenäolisemalt kui naisi. Ka on nende sümptomid raskemad ja ravi pole nii tõhus kui naiste puhul.

Skisofreenia põhjuste kohta käib palju üksteisega võistlevaid teooriaid. On tõendeid selle geneetilise soodumuse kohta, arvatakse ka, et mõnesugune käitumine võib need geenid “sisse lülitada”. Mehed teevad sagedamini asju, mis seda “sisselülitamist” soodustab, näiteks suitsetavad kanepit. Kanepisõltuvus suurendab psühhooside tekkimise tõenäosust neli korda.

Poistel diagnoositakse tüdrukutest sagedamini autismi ja Aspergeri sündroomi (üks autismi vorm). Enne sündi on poisslapsed rohkem altid testosteroonile, mis mõjutab aju arengut.

Kuid mitte kõik haigused, mis mõjutavad aju, pole meeste pärusmaa. Naistele jääb sünnitusjärgne ja menopausijärgne depressioon. Depressioon üldse on levinum pigem naiste kui meeste seas. Depressiooniravi vajab iga neljas naine, aga vaid iga kümnes mees.

Naiste vastuvõtlikkus depressioonile tähendab aga ka seda, et vaimse tervise häireid esineb rohkem naiste kui meeste seas.