Fluoriidide tähtsusest hammaste seisundile on kuulnud igaüks. Neil on oluline osa hambaemaili de- ja taasmineralisatsioonis, mis aitab ära hoida hambakaariese teket. Nad kuuluvad hambapasta ja suuvee koostisesse. Samuti on nad vajalikud luude arenguks. Meie toit ei suuda rahuldada organismi fluoriidivajadust.

Oluliseks fluoriidiallikaks võib olla joogivesi. Varem soovitati joogivett fluorida, et ennetada kaariese teket. Praegu kutsutakse üles sellest loobuma.

Samal ajal on teada, et fluoriidide liigsel saamisel tuleb ilmsiks nende toksiline toime. Hammaste arengu perioodil pidurdub emaili struktuuri normaalne mineraliseerumine, areneb välja hambaemaili fluoroos, mis jääb püsima kogu eluks.

Kerge vormi puhul kaob hammaste välispinnal valge läige, tekivad tuhmid laigud. Aja jooksul need võivad muutuda kollakaks või pruunikaks ning raskema vormi puhul hakkavad hambad lagunema. Aitab ainult kosmeetiline ravi.

Tulenevalt sellest, milline on joogivee osa organismi fluoriidiallikana, jaotatakse vesi hammaste tervise seisukohalt kolme rühma.

Ebapiisava fluoriidisisaldusega joogivees on fluori kuni 0,5 mg/l. See ei rahulda organismi fluoriidivajadust ning hambakaariest saab ennetada ravivahenditega.

Kõige paremaks peetakse joogivett, mille fluoriidisisaldus jääb vahemikku 0,5–1,5 mg/l. Selline vesi on hea hambakaariese ennetamiseks ja hambafluoroosi oht on väike.

Ülearu on fluoriide vees aga siis, kui nende sisaldus liitris ületab 1,5 mg. Kui tarbida sellist vett hammaste formeerumise perioodil, siis on suur risk hambafluoroosi tekkeks.

Viimaste aastate uuringud on aga näidanud, et fluoriidirikka joogivee korral võivad avalduda mitmed teised tõsised tervisehäired, nagu skeletiluude fluoroos (luumurdude sagenemine), kilpnäärme talituse häired, luukoe kasvaja (osteosarkoom) noorukitel, Hiinas ja Indias on leitud laste mahajäämust intellektuaalses arengus. Mitmed nendest toimetest on saadud fluoritud joogivee piirkondades, kus fluoriidisisaldus on 1,0–1,2 mg/l. Fluoriidide kahjulikku toimet ajule ja teistele kudedele on kinnitanud ka loomkatsed.

Paljudes maades ongi loobutud joogivee fluorimisest. Rahvusvaheline ühendus Fluoride Actoin Network avaldas 9. augustil käesoleval aastal 39 maa 600 teadlase ja spetsialisti allkirjastatud üleskutse lõpetada joogivee fluorimine kõikides maades. 26. septembriks oli see üleskutse saanud juba üle 4400 allkirja.

Eeltoodust lähtudes pakub huvi, milline on meie elanike joogivee fluoriidisisaldus.

Eestis saadakse joogivesi peamiselt sügavatest põhjaveekihtidest, ainult Narvas ja Tallinnas on tarvitusel ka pinnavesi. Piirkonniti on võimalik kasutada erinevaid põhjaveekogumeid, mille vee kvaliteet, sh fluoriidisisaldus, oleneb suuresti veetekkepiirkonna hüdrogeoloogilistest oludest.

Eesti elanike joogivee-uuring, mis tehti 2004. a Eesti Stomatoloogia Seltsi tellimisel, tõi välja nii mõnegi huvitava seiga. Uuring hõlmas 70,6% elanikkonnast: kokku uuriti 47 linna ja 471 maa-asula veevärki, millel oli vähemalt sada tarbijat.

Üle seitsmesaja veeproovi põhjal selgus, et meie joogivee nn fluoriidikaart on väga kirju. Isegi ühes ja samas asulas võib joogivee fluoriidisisaldus kõikuda sedavõrd, et tänava ühes otsas elavad inimesed peaksid hea tervise huvides fluoriide lisaks tarvitama, teised aga kraaniveest hammaste tervishoiu huvides sootuks loobuma, sest fluoriidihulk selles võib tervist rikkuda.

Fluoriidisisaldus kõikus piirides 0,01 kuni 6,95 mg/l. Fluoriide oli ebapiisavalt, st kuni 0,5 mg/l, 42% proovidest. Liiga palju ehk üle 1,5 mg/l sisaldasid fluoriide 14% proovidest. Paraku ei vasta selline joogivesi tervisekaitsenõuetele ja selle tarbimist tuleks vältida. Enamiku uuritavate veevärkide joogivesi ei sea siiski tervist ohtu. Eriti heaks võis pidada aga 44% veeproovidest — fluoriidisisaldus oli neis optimaalne.

Maakonniti oli joogivee fluoriidisisaldus üle normi kõige sagedamini Läänemaal võetud proovides, kuid ka Pärnu- ja Raplamaal. Eriti suure fluoriidisisaldusega vesi oli Pärnumaal Audrus (6,8 mg/l) ja Põldeotsal (6,9 mg/l), aga ka Läänemaal Virtsus (5,6 mg/l), Lihulas (4,1 mg/l) ja Paliveres (4,0 mg/l). Seevastu kõige fluoriidivaesem oli joogivesi Võru-, Põlva- ja Valgamaal.

Ainuüksi joogivee fluoriidisisalduse alusel ei saa hinnata, kui suur osa elanikkonnast on ohustatud fluorivaesusest või -rohkusest tingitud haigustest. Oluline on teada ka piirkonna veetarbijate arvu. Kindlasti tuleb arvestada, et fluoriidisisaldus joogivees ei järgi valdade või maakondade piire, vaid oleneb kasutatavast veeallikast (põhjaveekihist). Nii võib ühes ja samas linnas või asulas olla erisuguse fluoriidisisaldusega joogivee piirkondi.

Optimaalse fluoriidisisaldusega vett tarbib peaaegu pool maakondade ja 3/4 Tartu linna elanikest. Tallinna elanikest saavad sellist vett Nõmme, Hiiu, Pirita, Merivälja ja Mõigu elanikud.

Fluoriidivaest vett tarbivad kõik Narva, enamik Tallinna (Ülemiste vesi) ja neljandik Tartu linna elanikest ning 242 000 elanikku maakondade asulates/linnades. Neid ohustab hambakaaries. Ka talukaevudes on fluoriidisisaldus tavaliselt väike, sest need saavad vee pinnalähedasest kihist.

Liigse fluoriidisisaldusega vett tarbib 42 600 elanikku maakondades. Need on ohustatud fluoriidide toksilistest toimetest, eeskätt hambafluoroosist. Inimesi on vaja teavitada nende joogivee fluoriidisisaldusest ja võimalikest terviseohtudest.

Kui fluoriide on vees vähe, on fluoriidiga rikastatud hambapastad omal kohal. Kas peaks veel ka preparaate lisaks tarbima, otsustab hambaarst. Selle eest, et elanikud oleksid varustatud kvaliteetse joogiveega, vastutavad kohalikud omavalitsused. Eks selles osas on tegelikult päris palju juba ära tehtud, suuremates veevärkides on asi enamasti korras.

Fluoriidiprobleemid on praegu just väikeste veevärkide häda. Paraku ongi suurem osa meie veevärke üsna väikesed. Paljudes kohtades püütakse asja parandada. On paigaldatud pöördosmoosi seadmeid fluoriidide eemaldamiseks. Need on väga kallid, keerukad hooldada ja vajalik on puhastatud vett täiendavalt rikastada mineraalainetega.

Üheks võimaluseks on vee segamine mõne teise allika veega, kus fluoriide on vähem, või sobiva vee toomine kaugemalt (näiteks Pärnust Audrusse või Tartust Tõrvandisse-Ülenurmele). Kuna need lahendused nõuavad aega ja on väga kulukad, siis tuleks ajutisi abinõusid rakendada, näiteks tuua asulasse joogivett tsisterniga.

Kui elanikud teavad, et nende joogivee fluoriidisisaldus on liiga kõrge, siis saavad nad ka ise teadlikult vähendada saadavat fluoriidi hulka. Näiteks tarvitada joogiks vähem kraanivett ja teha kohvi, tee, morsid jm joogid pudeliveega. Ka suppi saab teha pudeliveega jne. Fluoriidisisaldus ei mängi mingit rolli selles vees, mida kasutame olmes — nõudepesuks, pesu pesemiseks jne.

*

ASTRID SAAVA on emeriitprofessor, ENE INDERMITTE Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi teadur.