Kas sul on hea veri?

Läbides iga rakku meie kehas, reageerib veri väga tundlikult kõikvõimalikele tervisehäiretele. Kui aga tema endaga midagi viltu on, siis kannatab selle all kogu organism.

Vererakud uuenevad pidevalt. Punaste vereliblede(erütrotsüütide) eluiga kestab kuni 4 kuud, valgetel (leukotsüütidel) — 2-3 ööpäevast kuni 200 päevani, vereliistakutel (trombotsüütidel) aga ei õnnestu vastu pidada rohkem kui 11 ööpäeva.

Et uute rakuelementide moodustumine luuüdis toimuks normaalselt, võiks 2-3 korda aastas 3 nädala jooksul juua ükskõik milliseid värskeid punast värvi mahlu — peedi, kirsi, põldmarja, maasika, viinamarja, granaatõuna või jõhvika. Esimesel nädalal pool klaasitäit kolm korda päevas, teisel nädalal — kaks korda, kolmandal aga kord päevas enne sööki. Luuüdi vereloome parandamise ning vere puhastamise vahendiks peab rahvameditsiin musta arooniat (peotäis värskeid marju või 3 lusikatäit keedist päevas). Kasulik on ka sisse hingata seedri, kuuse, kanarbiku, männi, mürdi, apelsini, greibi, sidruni, mandariini ning aniisi lõhnu. Need, kellel on kalduvus verejooksudele, peaksid sisse hingama nelgi, raudrohu, küpressi, geraaniumi, muskaadi, kummeli ja melissi aroome.

Filter puhtaks

Täpselt nii nagu me puhastame vett, filtreerib organism pidevalt verd läbi põrna — otsekui läbi käsna. Iga minut läheb sellest läbi 100-200 ml verd, mis vabaneb viirustest, bakteritest ning kahjulikest ainetest, peale selle ka vananenud ning kahjustunud rakuelementidest. Meie ülesanne on aidata põrna tema raskes töös.

Põrn asub kolmekordse jõuga oma kohustusi täitma, kui teha iga päev massaaži, mis tugevdab vereringet selles tähtsas organis. Asetage vasaku käe peopesa vasaku roidekaare alla ning hoidke seda sellises asendis pool minutit, kujutledes, et soojendate oma soojusega põrna. Seejärel tehke mõne minuti jooksul kellaosuti suunas silitavaid liigutusi, sama korrata vastupidises suunas. Lõpuks koputage kergelt mõlema käe ühendatud sõrmeotstega (välja arvatud pöidlad) nahale põrna katvate roiete kohal. Pidage meeles: põrnale meeldib soojus ja vabadus. Kapriisne elund puhastab verd halvemini, kui te külmetate, sulgute korsettidesse või tirite kõvasti kokku vööd, peitmaks oma figuuri puudusi. Kõik see põhjustab põrna filtreerivate omaduste nõrgenemise.

Kodused filtrid töötavad aktiviseeritud söe baasil, põrn — vase baasil. Vaske leidub hulgaliselt kakaos, lamba- ja vasikalihas, läätsedes ning mereandides — kaheksajalgades, kalmaarides, krabides, krevettides, austrites.

Et põrn korralikult verd „puhastaks”, soovitatakse süüa rohkem rohelist värvi köögivilju, paprikat, tomateid, musta sõstart (igas variandis), juua kibuvitsatõmmist ning pidada meeles ka tsitruselisi — neis leidub külluses C-vitamiini, mis on eluliselt vajalik nii põrnale kui ka kogu vereloomesüsteemile.

Kadu kolesteroolile!

Paljud arvavad, et selle tase tõuseb aastatega, ometi avastatakse tänapäeval kõrge kolesteroolitase isegi kooliõpilastel! Et verd kolesteroolist puhastada ning seega takistada ateroskleroosi arenemist, tuleks piirata rasvarikaste toitude tarbimist ning ideealis juua iga päev 10 tassi rohelist teed. Tõsi, kallata endale sisse 2 liitrit jooki käib nii mõnelegi üle jõu. Teine variant on segada teepuru jahvatatud punase pipraga ning lisada segu toidule kui eksootiline ning kasulik maitseaine. Verd puhastab kolesteroolist ning ainevahetuse lõppproduktidest ka jaapani munatee iidne retsept. 2 toorest munakollast segada, sisse puistata dessertlusikatäis (5 g) pulbriks jahvatatud rohelist teed, segada veel kord ning saadud teed juua kord päevas. Praktiliselt sama efektiga on ka teepiim. Kolmandik klaasitäit piima (90 g) kuumutada 35-36° C, segada supilusikatäie rohelise tee puruga, lisada kolmandik klaasitäit külma piima ning segada uuesti.

Kindel ühendus

Tänu oma liikuvusele kindlustab veri pideva vastastikuse toime keha kõikide elundite ja osade vahel. Veri reguleerib nende elutegevust, toimetades kudedesse hapnikku, hormoone, fermente ja teisi bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Kas pea valutab? Või pakitsevad ristluud ja liigesed? Aga võibolla surisevad jalad? Organism on juba välja töötanud valuvaigistavad ning põletikuvastased ained, kuid neid vajalikesse punktidesse saatmast segab aeglustunud verevool, mille põhjustajaks on veresoonte spasmid. Proovige lihtsaimat enesetreeningu võtet, mis tõhustab verevoolu probleemsesse tsooni. Sulgege silmad ning kujutlege, et selles kohas on kuum, ning valu vaibub.

TEST: KAS TEIE VERI ON KORRAS?

1. Pea käib ringi.
2. Teie põsed on kahvatud ning huuled veretud.
3. Juuksed on tuhmid, katkenud ning langevad välja.
4. Küüned on haprad, valgete põikitriipudega.
5. Menstruatsioon on vererohke.
6. Esinevad rahutukstegevad nina- või emakaverejooksud.
7. Olete kas liiga kõhn või hoopis ülekaaluline.
8. Haigestute külmetushaigustesse või grippi sagedamini kui 4 korda aastas.
9. Olite hiljuti stressis, teil oli trauma või operatsioon.
10. Magate halvasti.
11. Töötate nõrkemiseni.
12. Ei suuda kahjulikest harjumustest vabaneda.
13. Liigute vähe.
14. Viibite harva värskes õhus.
15. Ilma nähtava põhjuseta tekivad sinikad.
16. Ärritute kergesti igal väiksemalgi põhjusel.
17. Sööte liiga palju.
18. Teie söögisedelis on vähe puu- ja köögivilju.
19. Olete taimetoitlane.
20. Puhates lõunas ning solaariumis käies päevitate end peaaegu mustaks.
21. Kannatate krooniliste haiguste all.
22. Lapsepõlves (enne 8.eluaastat) eemaldati teil mandlid.
23. Adenoidid on suurenenud.
24. Olete allergik.
25. Ootate last või toidate teda rinnaga.


Jaatav vastus annab 10 punkti, eitav — 5.

125 punkti: Pole mingit alust muretsemiseks. Veri on korras!
130-190 punkti: Tehke vereanalüüs ning muutke oma eluviise.
195-250 punkti: Veri on ohus. Et välja selgitada kõrvalekalle normist, tehke analüüsid ning teised uuringud vastavalt raviarsti ettekirjutusele.