„Inimesed pesevad ja kuivatavad igapäevaselt käsi nii tööl, koolis, ostukeskustes kui ka teistes üldkasutatavates tualettruumides. Tavaliselt me sellele ei mõtle, kuid bakterite kandumist õhku ja teistele pindadele mõjutab konkreetselt see, millega ja kuidas käsi kuivatada,“ selgitab Euroopa juhtiva tekstiiliteenuste ettevõtte Lindström Eesti esindaja Kadrian Jaagund. Tema sõnul selgub erinevatest uuringutest, et korrektne käte kuivatamine ei mõjuta üksnes pesija enda heaolu. See võib ohtu seada ka ümbritsevate inimeste tervise ning soodustada erinevate haiguste levikut.
Jaagund selgitab, millega tuleks oma käsi kuivatada, et hoida haigused ja halvad bakterid kehast eemal.

Kuivati

Kuivati kasutamine tundub olevat tõhus viis käte kuivatamiseks. Murekohaks on aga tõsiasi, et üle kolmandiku inimestest ei pese käsi põhjalikult sooja vee ja seebiga, vaid loputavad kiirelt voolava vee all. Kuna paljud tänapäevased kuivatid puhuvad õhku masina sisemusest suunaga üles, siis lennutatakse igal kasutuskorral kuivatajale peale eelmistest kasutajatest sinna jäänud suur hulk baktereid ja haigustekitajaid. Lisaks lendub lohakalt pestud kätelt baktereid ka õhku ja isegi mitme meetri kaugusel asuvatele pindadele nagu ukselingid ja segistid. Kuivati põhja koguneva vee ja niiskuse muudab aga lisanduv soojus bakteritele ideaalseks paljunemispaigaks.

Nii võib kombinatsioon lohakatest kätepesijatest ja kuivatist olla põhjus, miks inimesed nakatuvad erinevatesse haigustesse. Ka võib see valla päästa laiaulatusliku kõhuviiruse- või gripipuhangu.
Lisaks bakterite levikule tuleb muidugi mõelda ka keskkonnamõjule. Kuivati puhul sõltub see energiatarbest, kuivatusrežiimi pikkusest ning ka sellest, kas märgade käte kuivatamiseks peab kuivati õhku soojendama. Mõned masinad kasutavad hoopis suure survega jahedat õhku, mis vee kätelt n-ö maha pühib, kuid ka baktereid kaugemale lennutab.

Paber

Paberrätik on hügieeni seisukohast väga hea valik: pese, kuivata ja viska prügikasti. Erinevad uuringud näitavad, et võrreldes kuivati kasutamisega aitab paberiga kätelt vee pühkimine hoida avalikus tualettruumis bakterite taseme lausa kolm korda madalamana. Kuivatuspabereid saab valmistada ümbertöödeldud paberist, kuid nende peamiseks puuduseks on see, et kord käte kuivatamiseks kasutatud paberit ei saa taaskasutada. Keskmiselt kulub inimesel ühe kätekuivatustoimingu kohta kolm paberrätikut, millest ääretult väike protsent komposteeritakse ning enamus lõpetavad ikkagi prügikastis. Lisaks tähendab paberiga kuivatamine tualettruumide haldajatele täiendavaid jäätmekäitluskulusid ning keskkonnale suuremat koormust.

Käterätirull

Avalikes tualettruumides kasutatav puuvillane käterätirull asetseb masinas kahe rullina. Üks annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatustoimingu lõpetamist kasutatud kangas. Hügieeni seisukohast seisab puuvillarull samal astmel paberiga. Ka laisk kätepesija jätab kuivatades bakterid rätikusse ja nii ei satu need ruumi lendlema ega teisi inimesi ohustama.

Kui rääkida keskkonna seisukohast, siis kulub käterätirulli elutsükli jooksul korralik kogus vett, millel on kaks põhjust. Esimene seisneb puuvilla kasvatamiseks vajalikus kastmises. Lisaks läheb vett vaja rätiku pesemiseks. Ühe rulli eluiga vältab kuni 125 pesukorda ning hiljem toodetakse pensioniikka jõudnud puuvillakangast koristuseks vajaminevaid puhastuslappe ja moppe. Kui nüüd arvutada kasutatav energia rätikute pika eluea kohta ümber, siis pääseb kuluv energia vaevu esile.

Puuvillane rätik on võrreldes paberiga energiasäästlikum ega anna oma panust prügitootmisesse. See toodab 95% vähem prügi, vajab 48% vähem energiat ja on 29% madalama globaalse soojenemise potentsiaaliga, selgub hiljutisest Tekstiiliteenuste Kutseliidu (WIRTEX) uuringust.