Kas viin on tõesti parim abivahend viirustega võitlemiseks?

 (15)
Kas viin on tõesti parim abivahend viirustega võitlemiseks?
Foto on illustratiivneFoto: Sven Arbet

Miks tasuks viina asemel eelistada hoopis hapukurki ja porgandit eelistada, sellest kirjutab Loodusväe blogi!

Viin — kas parim vahend viiruste vastu?

Kui külmetus kallal, on levinud soovitus võtta pits kangemat ja haigus ongi peletatud. Alkohol laiendab veresooni, need lasevad läbi rohkem verd ning esialgu muutubki nahk roosakamaks ja kehal hakkab soojem. Sellele järgnev puhkus ja uni võivad küll olla lõõgastavad, ent enne isetervenemisprotsessi algust peab organism suutma kõrvaldada alkoholimürgid, mis on aga koormav lisaaeg.

Loomadega tehtud uuringud tõestavad, et alkoholi tarvitamine soodustab infektsioone. Ka alkoholitarbijatega tehtud katsed näitavad hoopis valgevereliblede aktiivsuse ja sellega kaasneva immuunsuse olulist langust. Mida rohkem alkoholi tarvitatakse, seda enam langeb immuunsus.

Suhkur nõrgestab immuunsüsteemi

Mõningate uuringute põhjal langeb organismi vastupanuvõime suhkru tarbimise järel viieks tunniks. Nii vähendavad näiteks hommikune maiustus või magusad hommikuhelbed immuunsüsteemi võitlusvõimet päris pikaks ajaks. Kui puutume sel ajal kokku nohuste ja köhivate inimestega, olemegi end juba ohtu seadnud.

Suhkru mõju uuriti pärast 100 grammi glükoosi, fruktoosi (puuviljasuhkur) ja sukroosi (lauasuhkur) tarvitamist ning leiti, et mida pikamat aega oli veresuhkru tase kõrge, seda kauem oli vähenenud valgevereliblede võime hävitada baktereid. Mõju algas 30 minutit pärast sööki ja kestis viis tundi. Tärklise manustamine sellist muutust esile ei kutsunud.

Seotud lood:

C-vitamiin võistleb imendumisel insuliiniga, mida veresuhkru tõusu korral eritab kõhunääre, et glükoos jõuaks verest võimalikult kiiresti rakkudesse energiat tootma. Lihtsuhkrute, aga ka liigse puuviljasuhkru tarvitamine nakkushaiguse ajal ei toeta immuunsüsteemi.

Seega tasuks viiruste perioodil maiustused menüüst välja jätta ning süüa marju, puuvilju ja ohtralt köögivilju. Haigestumise alguses tasub kaaluda ka lühiajalist toidust loobumist või süüa kerget taimset toitu.

Ülekaalulistel esineb rohkem nakkushaigusi

Rasvunutel esineb infektsioonhaigusi rohkem, nende valgevereliblede võime hävitada baktereid on väiksem kui normaalkaaluga inimestel. Põhjenduseks võib olla rasvkoe tekitatud subkliiniline ehk alaäge põletik, mis koormab immuunsüsteemi või siis tõusnud kolesterooli ja rasvade näitajad, mis viivad ainevahetuse tasakaalust välja.

Rasvhapped soodustavad valgevereliblede paljunemist ja mikroorganismide hävitamist. Siin võib abi leida L-karnitiinist, mis aitab rasvhappeid verest väljutada ja alandab kolesteroolitaset veres.

Karotenoidid teevad porgandi punaseks ja sööja terveks

Porgandid ja teised kollased, punased ja ka rohelised köögiviljad sisaldavad rikkalikult karotenoide, millest beeta-karoteen on A-vitamiini eelühend. Selleks et beeta-karoteenist saaks vajalik A-vitamiin, hoolitsevad soolebakterid.

Taimedest pärit eelühendeid tarbides ei ole võimalik saada vitamiini üleannust, halvimal juhul võib nahk muutuda kollakamaks — siis tuleb tagasi tõmmata. Liig on ohtlik aga rasedatele. Naturaalset A-vitamiini leidub loomses toidus, nagu kalamaksaõli, täispiim, muna, või, juust, kohupiim.

A-vitamiin tugevdab immuunsust oluliselt. Uuringud näitavad, et A-vitamiini puudusest tingitult esineb infektsioone ja haigestumisi rohkem. Haiguse ajal kulutab keha palju A-vitamiini, selle vaegust kompenseerimata ollakse pärast haigust uute järjestikuste nakkuste vastu endiselt kaitsetud, eriti väikelapsed.

A-vitamiin on seotud esmaste organismi barjääride naha, kopsude ja soolestikuga, nende organite pealispinna terviklikkusest sõltub, kas bakter või viirus saab sinna kinnituda ja haigestumist vallandada. A-vitamiin aitab kaasa lima ja teiste eritiste tekkele, mis peaksid nakataja esmalt kinni püüdma, kahjutuks tegema ja seejärel organismist eemaldama.

Juba 1930ndatel aastatel tehtud uurimuses lastega tõdeti, et haigestumist ja koolist puudumist haiguse tõttu esines vähem neil, kes sõid karotenoididerikast toitu. Paradoks on muidugi selles, et karotenoidid imenduvad hästi koos rasvhapetega ja kergelt kuumtöödelduna, ent keetmisel karotenoidide hulk kahjuks väheneb.

Loe veel

Kõik, kel on rohkem stressi, kroonilisi haigusi, infektsioone või kes on kokkupuutes keskkondlike toksiinidega ja radiatsiooniga, peaksid sööma rohkem karotenoididerikkaid toiduaineid. Nendeks on kollased puuviljad, rohelised ja kollased köögiviljad, nagu lehtkapsas, spinat, petersell, porgand, maguskartul ehk bataat, suvikõrvits, kabatšokk, talikõrvits, mango, kuivatatud aprikoosid, tšillipipar, võilillejuur jt.

Stress vähendab C-vitamiini varusid

C-vitamiin on oluline nii südame-veresoonkonna, naha, liigeste, immuunsüsteemi ja teiste organite heaks funktsioneerimiseks. Kahjuks saavad eestimaalased C-vitamiini toidust aastaringselt kesiselt. Talvel kahaneb isu värske toidu järele ja ka kõigis tsitruselistes pole nii palju C-vitamiini, kui arvame. See on vähenenud korje, töötluse, transpordi ja säilitamisega.

Ka kahanevad C-vitamiini varud organismis kiiresti nii haiguse- kui stressiperioodil. Paljud uuringud kinnitavad, et C-vitamiini tarbimine suuremates kogustes külmetushaiguste ja infektsioonide ajal vähendab haigestumise sagedust, kergendab ning lühendab haiguse kulgu.

C-vitamiin toimib kõige paremini koos tumedate taimepigmentide flavonoididega. Kõrge flavonoididesisaldusega tumedad marjad, nagu pohlad, jõhvikad, vaarikad, mustad sõstrad ja mustikad, on parim C-vitamiini allikas.

Tihti arvatakse, et kõik mis maitseb hapuna, on rikas C-vitamiini poolest. Ent rohkesti on C-vitamiini ka paprikas, pipras, eriti tšillipipras, brokolis, rooskapsas, kibuvitsamarjades, kapsas, petersellis, mädarõikas, Kreeka pähklis ja astelpajus. Kiivi on aga kõige C-vitamiini rikkam puuvili.

Lisatud suhkruta marjamahlad on kõrge C-vitamiini sisaldusega ning ideaalsed joomiseks tervistavate lonksudena kogu sügise, talve ja kevade jooksul.

Tsink kaitseb limaskesti ja aitab võidelda viirustega

Tsink mõjutab nii lõhna- kui maitsetundlikkust, on aga ka võimas kaasfaktor paljudele ensüümidele, mis võitlevad mikroobide ja viirustega meie kehas. Uuringud kinnitavad, et tsink lühendab oluliselt haiguse pikkust ja kergendab selle kulgu.

Samuti kaitseb ta vabade radikaalide kahjustuste eest ja aitab koos A-vitamiiniga toota vere valgeliblesid ning vähendab paljude viiruste, sh külmetus- ja herpeseviiruste kasvu. Suurem tsingipuudus esineb eakatel ja ühekülgselt toitujatel. Tsingirikkad on paljud seemned ja pähklid, eriti kõrvitsaseemned.

Ainult toidust piisavalt D-vitamiini ei saa

D-vitamiin on samuti immuunsüsteemi tugevdaja. Enamik inimesi ei tea, kas nende suvel kogutud D-vitamiini varud on talveks ammendunud või mitte ja enamasti pole võimalik meie päikesevaeses kliimas ainult toiduga piisavat D-vitamiini taset tagada. Rasvlahustuvat D-vitamiini leidub küll kalas, maksas, munas, piimas ja väikses koguses ka mujal, nagu näiteks seentes ja rohelises lehtviljas, aga see pole piisav.

Rikkalikumalt on D-vitamiini rasvastes külmas vees elavates kalades, nagu lõhe, heeringas, makrell, tursk jt. Müügil on ka D-vitamiiniga rikastatud tooted. Neist on kindlasti abi, kuid kogu vajadust ei pruugi need katta.

Miks hapukurki veel vaja on?

Kindlasti on paljud kuulnud, et 80% immuunsusest sõltub meie soolestikust, tema tervisest, et toitainete imendumine saaks toimuda probleemideta. Viiruste- ja gripiperioodil on hästi toimiv soolestik ja seal asetsevad bakterid eriti olulised. Neid saab toetada kas apteegist ostetavate probiootikumidega või siis süüa probiootilisi toite.

Just, hapukurki, mida on hapendatud soola, mustasõstralehtede, küüslaugu ja muu hea paremaga, või ka hapukapsast, kus lisaks kõrgele C-vitamiini sisaldusele on palju kasulikke ensüüme, probiootilisi baktereid ja rikkalikult kiudaineid, mis on toiduks meie jämesooles elavatele bakteritele.

Ka uuringud on kinnitanud, et kui igapäevane menüü sisaldab hapendatud toiduaineid, vähenevad külmetushaigused ja nende kulg on kergem.

Probiootiliste toiduainete hulka kuuluvad nii taimsed fermenteeritud toidud kui piimasaadustest ka naturaalne jogurt, hapupiim, keefir. Oluline on, et need ei sisaldaks suhkruid ega muid lisaaineid. Magusad piimatooted kuuluvad maiustuste gruppi. Ole sa suur või väike, nende söömist on ka muidu mõistlik piirata. Mahetoode, nii taimne kui loomne, on alati parim valik.

Keha ja vaimu tasakaal tagab tervise

Ka head ja positiivsed emotsioonid aitavad olla terve. Liigne muretsemine, probleemide läbielamine, lähedase surm, lahutus või töökaotus võivad kergesti vallandada depressiooni. Selline püsiolek nõrgendab immuunsust ja mõjub tervisele rohkemgi, kui arvata oskame.

Ei ole ühtegi maagilist ainet, mis sellises olukorras kaitseks. Tarvis on tegelda iseendaga, oma vaimuga, arendada stressiga toimetuleku oskusi, leida õige elustiil ja liikumisharjumused, viljeleda tasakaalustatud toitumist, kasutades vajadusel toidulisandeid, taimeravi ja muid toetavaid meetodeid.

Kui haigus vahel murrabki, on oluline võtta aega tervenemiseks ja taastumiseks. Sellised tegevused toetavad tervist rohkemgi, kui arvata oskame.

Artikkel on valminud koostöös toitumisnõustaja Külli Holstinguga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare