Enamik nendest bakteritest on suus püsides kahjutud või ka kasulikud, kuid veresoontesse jõudes tekitavad nad veresoone seintes ja ka südameklappidel põletikke, mille tagajärjed on eluohtlikud, näiteks infarkt. Bakterid kinnituvad vereliistakute külge ning selle tagajärjel hakkavad liistakud kleepuma veresoonte seintele — veresooned ahenevad ning südame verevarustus halveneb.

Immuunsüsteem ei pruugi sellise suure ja pikaajalise bakteritetulvaga hakkama saada. Pealegi võivad bakterid “peitu pugeda” nende eneste moodustatud vereliistakute klompidesse. See lisab bakteritele ellujäämise võimalusi. Sinna sisse ei pääse naljalt ka taoliste infektsioonide raviks mõeldud antibiootikumid.

Bristoli ülikooli professori Howard Jenkinsi sõnul seletab see, miks ka tugevate antibiootikumide kasutamisel, mis on sageli ainsaks ravivõimaluseks, oodatud tulemust tulla ei pruugi. Aina leviv bakterite tundetus antibiootikumide suhtes teeb asja veelgi raskemaks.

Teadlased uurivad, kuidas täpselt see vereliistakute klompide tekitamine bakteritel õnnestub. Praeguseks on teada paar bakterite valku, mis selles protsessis osalevad. See teadmine võimaldab asuda ravimite või ka vaktsiini väljatöötamise juurde, mis nende valkude eraldumise või toime peataks.

Suus elavad bakterid Streptococcus gordonii ja Streptococcus sanguinis on väga levinud infektsioonid ja nüüd on selge, et bakteriaalsed infektsioonid on südamehaiguste puhul iseseisev riskitegur. “Teiste sõnadega,” selgitab prof Jenkins, “pole tähtis, kui heas vormis või kui sale ja terve sa oled — sa tõstad endal südamehaiguse tekke ohtu katkiste hammaste tõttu.”

Siia sobib näiteks tuua endokardiidi, äärmiselt ebameeldiva, kiirestiareneva ja liig sageli ka surmaga lõppeva haiguse. Alates 19. sajandist, mil see haigus avastati, on muutunud nii ravi võimalused kui ka haigus ise, kuid ohtlik on see ka tänapäeval. Viimase 20 aasta jooksul pole suudetud sellesse haigusesse suremust oluliselt vähendada, ja nüüd täheldatakse hoopis väikest suremuse tõusu.

19. sajandil oli reumaatiline südameklappide kahjustus kõige levinum südamehaigus ja samas ka märklaud infektsioonidele. Nüüd, kus inimesed elavad oluliselt kauem, on südameklappide probleemid veelgi levinumad. Lisaks näevad arstid komplikatsioone neil, kellele on südameklappide asendamise operatsioon tehtud või kellele süstitakse ravimeid veeni.

Ka on agressiivsed bakteriaalsed infektsioonid väga levinud ning need on sageli antibiootikumide suhtes tundetud.

Ühelt poolt on südameklappide lõikus sageli elu päästmiseks vajalik, teisalt on patsiendid enne operatsiooni väga haiged (mis lisab bakteritele levikuvõimalusi) ja operatsiooniks sobiva momendi leidmine väga keeruline. Veel tekib probleeme nende patsientide hambaraviga. Kasutada antibiootikume juba ennetavalt või riskida ja oodata-vaadata? Erinevatel seisukohtadel on Euroopa ja Ameerika arstid, lisaks annavad erinevat nõu hambaarstide, mikrobioloogide ja südamekirurgide esindajad. Patsientides võib see suurt segadust tekitada.

Kardioloog Bernard Prendergast, kes teiste seas Dublinis mikrobioloogide sügiskonverentsil esines, rõhutas korralike uuringute vajalikkust antibiootikumide ennetava kasutamise osas.

Seniks saab kindlalt soovitada väga lihtsaid asju: korralikust suu- ja nahahügieenist lugupidamist.