Keha vedelikutasakaal ei ole naljaasi — ka liiter vett mõjutab heaolutunnet
Kehast umber 60 protsenti on vesi ehk kui kaalud 65 kg, siis ca 39 kg sellest on vesi. Kehas see vesi ei laineta lihtsalt ringi, vaid asub keha miljardites rakkudes. Seal on veel väga tähtis osa. Ilma veeta ei oleks elu. Ilma toiduta saab inimene kaua hakkama, kuid veeta elame vaid mõned päevad.
Vee tähtsaim ülesanne on transportida toitaineid sisse ning jääkaineid rakkudest välja, kuid vesi on palju enamat kui transpordivahend. Vesi osaleb aktiivselt rakkudes valgu moodustamises, liigeste võidmises, toidu lagundamises ning temperatuuri reguleerimises.
Iga päev kaotab keha 2-3 liitrit vett, mis lahkub naha kaudu, hingates, jääkainetena ning uriiniga. Toit, mida tarbime, sisaldab ka vett. Isegi kuivikleib sisaldab 40-50% vett. Keskmiselt omastame toiduga liiter vett ööpäevas. Vett moodustatakse ka toitu kulutades ehk näiteks viinamarjasuhkrut põletades moodustub energia ja vesi. Nii tuleb kehasse veel ca 0,3 liitrit vett. Puudujääk on ca 1,2 liitrit, mis on kogus, mida peaksime päeva jooksul keskmiselt jooma.
Tavaliselt edastab hormoon signaale ajju, mis panevad meid tundma janu. Janu kustutades saadetakse signaalid kohe makku ja sealt ajju, mis lasevad kehal lõdvestuda, sest vedelik on teel. Tugevas kuumuses ning suure pingutuse korral on vedeliku tasakaalu säilitamine raskem. Janu tunne ei jõua piisavalt kiiresti kohale. Selle tulemusena võib tekkida vedelikupuudus. Puuduva vee võtab keha verest, mis viib veretaseme languse ja pulsi tõusuni, sest süda peab vererõhu säilitamise nimel tugevamini töötama. Kerge vedelikupuudus ei ole ohtlik, kuid kui seda ei pidurda, võib olukord muutuda ohtlikuks. Loomulik lahendus on midagi juua. Kui oled kaotanud 3-4 liitrit vett higina, kulub janu kustutamiseks ca liiter vett, mis vedelikutasakaalu saavutamiseks ei ole siiski piisav.
Allikas: Iform
