Kel kõrvetised, valigu hoolsalt toitu

Kellele on tuttav kõrvetav-põletav tunne rinnaku taga, mis liigub ülakõhust kaelani ja on seepärast pidanud loobuma nii mitmestki toiduainest, põevad suure tõenäosusega haigust nimega refluks.

See on tõbi, mille puhul esinevad tihti röhitised, kõhupuhitus, söögi järel happeline maitse suus, hääle kähedus ning sage, ilma põhjuseta köhatamine. Vahel ei osata sümptomeid täpselt ära tunda ja tugeva rinnavalu pärast kardetakse, et tegu on südamehäda või isegi vähiga.

Mis on reflukshaigus?

Sõna “refluks” haiguse nimes tähendab tagasivoolu. Toit, mis on määratud minema ühes suunas söögitorust makku ja sealt edasi kaksteistsõrmiksoolde, seda alati ei tee. Söögitoru ning mao vahel asub alumine sulgurlihas, mille ülesanne on lasta söödud toit makku, kuid blokeerida selle tagasiminek ülespoole söögitorru. Tihti see täpselt nii ei toimu. Kui alumine sulgurlihas on mingil põhjusel nõrgenenud, pääseb maosisu refluks e tagasivool uuesti söögitorru ning tekitab paratamatult ärritust.

Maomahl, mis seguneb maos toiduga, on tugevalt happeline. Magu ise on söövituse eest kaitstud kaitsekihiga. Söögitoru sisemus sarnaneb aga nahaga ning on happelise refluksi ees kaitsetu. Pidev ärritus viib söögitorupõletikuni ja sealt edasi haavanditeni. Reflukshaigus võib olla alguseks söögitoru ahenemisele, Barret’ sündroomile, püsivale köhale ja astmale ning söögitoruvähile.

Reflukshaiguse põhjused

Täpset reflukshaiguse tekke põhjust tänapäeval ei teata. Soodumuse korral võivad selle välja tuua ning süvendada mitmed tegurid. Toit mängib reflukshaige kaebuste juures suurt rolli. Toidud, mis ärritavad magu ja soodustavad kõrvetisi, on igal inimesel individuaalsed. Tavaliselt kuuluvad välditavate toitude nimekirja rasvased ja vürtsised road, gaseeritud joogid, kange kohv ning tee, piparmünt ja tsitrused.

Valed toitumisharjumused aitavad samuti kaasa pidevatele vaevustele. Siia kuulub näiteks söömine vähem kui kolm tundi enne uinumist. Pikali heitmine vahetult peale söömist kergendab toidu liikumist tagasi söögitorru, kuna magu ning söögitoru asetsevad ühel tasapinnal. Neile, kes öösiti tihti ebamugavustunde tõttu ärkavad, soovitatakse tõsta voodi peatsit, et vähendada maosisu tagasivoolu.

Sundasendis, kummargil töötamine mõjutab toidu liikumist samal põhimõttel kui pikaliolek, surve alumisele sulgurlihasele on suuremgi. Sel juhul on söögitoru suisa allpool kui magu ja refluksi teke soodustatud. Alumist sulgurlihast lõdvestavalt ja seega kõrvetisi soodustavalt mõjuvad suitsetamine ning mitmed ravimid, nagu nitraadid (südamehaiguste puhul), teofülliin (astmaravim), kaltsiumkanali blokaatorid (vererõhurohud), barbituraadid (rahustid) ja antidepressandid.

Reflukshaiguse oht on alati suurem ülekaalulistel inimestel. Sellisel juhul magu nagu tõstetakse üles ja rõhk alumisele vahelihasele on väga suur. Samal põhjusel esineb kõrvetisi väga sagedasti ka rasedatel. Tihti sagenevad kõrvetised ning muud haigusnähud stressirohketel perioodidel.

Kuidas ravida?

Juba ammustest aegadest on kõrvetiste leevendamiseks kasutatud soodat. See tekitab söögitoru siseküljele kihi, millest maohape loodetavasti läbi ei pääse. Sooda uhutakse sealt aga varsti ära ja kõrvetiste vältimiseks vajab inimene uut annust. Seega sobib rahvameditsiinist tuntud sooda siiski vaid vaevuste leevendamiseks ning “tulekahju” kustutamiseks.

Sama lugu on apteegi käsimüügiletis pakutavate antatsiididega. Need on ravimid, mis neutraliseerivad juba olemasolevat maohapet. Leevendavad vaevusi, kuid ei ravi haigust. Toime saabub ka nende puhul kiiresti, kuid kestab vaid mõned tunnid. Püsiva tulemuse saamiseks tuleks neid võtta pidevalt.

Seetõttu peaks inimene, kes kahtlustab endal reflukshaigust, kindlasti pöörduma perearsti poole, kes saab vajadusel määrata patsiendile tõhusa ning vajaliku ravi. Haiguse diagnoosimiseks kasutatakse gastroskoopiat e “mõõganeelamist”. Vanaaegsest “piinamismeetodist” on kaasaegsete vahenditega saanud suhteliselt valutu protseduur, mis ei tohiks kellelegi olla takistuseks alustada tõhusa raviga.

Reflukshaiguse ravimiks, mida gastroenteroloog või perearst välja saab kirjutada, on histamiin 2 retseptori blokaatorid. Need on ravimid, mis pidurdavad maohappe eritumist, vähendades selle hulka. Ravikuur kestab 8 kuni 12 nädalat, mille jooksul inimene vabaneb oma hädadest. Kõige kaasaegsemad ning tõhusamad ravimid on prootonpumbainhibiitorid, mis pärsivad samuti maohappe eritumist. Söögitoru limaskesta paranemise ning kaebustest vabanemise tagavad nad kuni 8 nädalaga. Kasutades uusimaid ning efektiivseimaid isomeerseid prootonpumbainhibiitoreid, peab tablette võtma vaid 4 nädalat.

Kas teil on kõrvetised?

Vastates alljärgnevatele küsimustele, saate suure tõenäosusega teada, kas teil võib esineda reflukshaigus.

* Kas teil on viimase kuu jooksul esinenud kõrvetisi või olete tundnud põletavat tunnet rinnaku taga?

* Kas olete vahel öösiti ärganud kõrvetiste tôttu?

* Kas sportimine või füüsiline pingutus on teil kutsunud esile kõrvetisi?

* Kas täheldate sageli peale sööki happelist maitset suus?

Kui olete vastanud JAH enam kui ühele küsimusele, palun vastake ka järgnevatele.

* Kas teil esineb kõrvetisi rohkem kui kahel korral nädalas või olete korduvalt öösiti ärganud kõrvetiste tõttu?

* Kas olete siis tundnud kõrvetavat valu rinnaku taga, mis tõuseb ülakõhu või rindkere alaosast kaelani?

* Kas olete pidanud loobuma söökidest või jookidest, mis on põhjustanud teil kõrvetisi?

* Kas tarvitate sageli kõrvetiste leevendamiseks apteegist saadavaid käsimüügiravimeid?

Kui te olete vastanud JAH rohkem kui üks kord ka küsimustele 5 — 8, pöörduge esimesel võimalusel perearsti vastuvõtule. Teie arst saab kindlaks teha, kas kõrvetised on tingitud reflukshaigusest ning määrata tõhusa ravi.