Saialill hävitab põletikku tekitavaid pisikuid suuõõnes (pidurdab isegi tugevate mikroobide stafülokokkide kasvu), teena (igemepõletikku, angiini, lastel soori puhul); tõhus ravim sapiteedele, maksale, ka maole, sooltele, põrnale; leevendab ka üleminekueahäireid (vedelikupeetus, higistamine, närvilisus). Saialilletinktuuri jaoks jäta peotäis õisi 1 l viinasse 4-5 nädalaks seisma, lahjenda keedetud veega. Tinktuuri kasutatakse kompressideks — lömastuste, verevalumite, mädaste ja teiste (ka vähilaadsete) paisete, lamatiste raviks. Teed (kogu ürdist) juuakse päevas 3 tassi. Värske saialillemahl leevendab putukate hammustust (ka mesilase ja herilase torget). Ta on ka paljude põletikkude vastu. Vähktõve puhul, mädastele haavadele, ka veenipõletikule kantakse salvina: 4 suurt peotäit saialille peenekslõigatud lehti, õisi, varsi pannakse poole kilo kuumutatud searasva sisse ja segatakse, kuni vahutama hakkab,
siis lastakse 1 päev jahtunult seista ja filtreeritakse läbi linase riide.
Augusti alguseni õitsev angervaks tugevdab põletikulist mao limaskesta, vähendab valusid liigesepõletiku puhul, aitab sügelevate nahaekseemide puhul, tugevdab närvitegevust; südamekloppimise, nõrga sooletegevuse puhul — meega tee (õrnkollane), parandab ka und. Loodusliku aspiriini sisalduse tõttu aitab angervaks ka palavikuhaiget. Noored lehed sisaldavad palju askorbiinhapet, võib panna salatisse. 1 osa pulbriks hõõrutud juurikat koos 5 osa mageda võiga salviks segatult aitab reumast kahjustatud liigeseid. Siberis on õite tee tuntud stimuleerivana, väsimust vähendavana. Õied ja varred koos ülemiste lehtedega kuivatatakse varjulises köhas; juurikad sügisel. Tee sobib ka maksa, sapipõie, neeru, haavandite (maos, nahal — kompressina), kõrgvererõhutõve, astma, köha, epilepsia puhul.
Humal rahustab, uinutab, krambivastane, valu- ja pisikutevastane. Ainevahetushäiretele (kliimaksi, kiilaspäisuse puhul, kõõma ja vistrike vastu välispidiselt). Mähiseid tehakse naha- ja piimanäärmete vähile.
Madar (kõik 3 liiki on ravitoimelised) puhastab ainevahetuse šlakkidest lümfinäärmeid (selle süsteemi häired vajaksid madarateed iga päev), neerusid ja sapipõit (kive tekitavatest sooladest), maksa, kõhunääret, põrna, nahka (parandab kiiresti haavu, mädapaiseid ka näol), struumat (korduvalt kuristades); neeru mädanemisele (võrdses koguses koldnõgese ja kuldvitsaga parandab kiiresti). Teed juuakse hommikul pool tassi enne sööki pool tundi, edasi lonkshaaval kuni 3 tassini päevas.
Närve rahustavad: piparmünt, meliss, pune, põdrakanep, veiste-südamerohi (soodustavad organismi puhastumist ja paremat seedimist).
Soolte põletikku kergendavad, verejooksu peatavad (sarnaselt hiirekõrvale) kirburohi, kirikakar e. maarjalill ja kanarbik (viimane rahustab ka närve unetuse, radikuliidi puhul, korrastab ainevahetust tüsedusele kalduvuse puhul). Juua 1 klaas päevas, koos linaseemnetega (mõlemaid 1 spl lisada keeva veele, 10 minutit tõmbab), ka neerukividele; välispidiselt kuumade mähistena valutavale kohale (radikuliit, reuma, podagra, põrutus, luumurd), ka allergianähtudele, ekseemile.
Neeru- ja põiekive ei luba tekkida ka linnurohi, mis kivitõve algstaadiumis seob mineraalsoolad ning viib nad välja, on põletiku- ja nugilistevastase toimega.
Parasiite väljutav, närve ja seedimist tugevdav on ka estragon ja leesputk, mida ka maitsetaimedena toitudes võib kasutada (kuivatatult); lehed otsmikul leevendavad peavalu. Ka soolikarohi on tõhus parasiitidele (naaskelsabadele, solkmetele, lambliatele). Kortsleht rahustab, parandab kopsu- ja kõhuhaigusi (eriti naistel), verd ning lubjastunud veresooni, vähendab reumavaevusi; tõmmis vähendab ägedat nohu ja ninaverejooksu (ninna tõmmates). Kroonilist bronhiiti ja kopsuastmat ravib sookail ja ka iisop (kuivatatult), mis sobib maitsetaimena hästi ka toitudesse.
Lõhnav kummel aitab jalgade higistamise ja kurgupõletiku vastu välispidiselt. Apteegikummel vähendab, sarnaselt köömnetele, soolegaase seedehäirete puhul (eriti lastel). Samamoodi (mürke väljaviivalt) mõjuvad veel mustikamarjad, mida võib süüa toorelt ja kui üle jääb, panna karpidesse sügavkülma (vähese suhkruga) või pressida ja aurutada või lihtsalt keeta mahlaks (pudelitesse), ülejäägist võib teha vähese suhkruga moosi. Kõhulahtisuse puhul vähendavad roiskumist ka kuivatatud toomingamarjad ning põldmurakas — nii toorelt, kuivatatult kui moosina. Sama toime on mustasõstra marjadel vaarikatega — toorelt, mahlana, moos on vitamiinirikas, teena külmetust raviv ning kosutav. Samatoimelised on ka nende taimede lehed ja varred.
