Mis haigus see on ning miks see tekib?

Klamüdioosi kutsuvad esile klamüüdiateks nimetatud bakterid. Spetsialistid tunnevad kolme liiki klamüüdiaid, millest igaüks võib olla haigusetekitaja:

  • Chlamydia Psittaci levib lindude hulgas ning nakatab nii lapsi kui täiskasvanuid nendega kontaktis olles;
  • Chlamydia pneumonia kutsub esile kopsuhaigusi (kopsupõletiku);
  • Chlamydia trachomatis on haigusetekitaja, mis levib sugulisel teel.

    Klamüüdiad on väga väikesed bakterid ning pole ise võimelised enda elushoidmiseks energiat tootma. Ellujäämiseks seavad bakterid end sisse peremehe tervetes rakkudes ning tarvitavad nende energiat. Sellepärast nimetataksegi neid rakusisesteks parasiitideks. Nad on võimelised tungima silma sidekesta, hingamisteedesse ning tütarlaste ja poiste sugunäärmete limaskesta.

    Klamüdioos erineb teistest nakkushaigustest selle poolest, et seda on raske diagnoosida ning välja ravida. Klamüüdiatel on kaks rakuvormi. Esimene on see, kui bakter tungib terve raku sisse ning jääb sinna pidama. Kasutades rakuenergiat, kasvab ta mõõtmetelt ning jaguneb, minnes üle teise vormi. Sellel perioodil on haigust diagnoosida väga raske (see on võimalik vaid eriuuringute abil). Küpsedes saavad klamüüdiad taas tagasi oma esialgse vormi. Kogu see jagunemise ning küpsemise protsess võtab aega 48-72 tundi. Seejärel rakk puruneb, bakterid väljuvad sellest ning nakatavad järgmisi tervete rakkude gruppe - sel perioodil täheldatakse juba esimesi sümptomeid. Ometi võib bakteri küpsemise protsess seiskuda igal etapil. Sel juhul on võimalik, et haigus ei ilmuta ennast kuude ning isegi aastate möödudes alates nakatumise hetkest. Haiguse tundemärgid - pidev köha ning nohu, kihelus lahkliha ümbruses, tupeeritised - ilmuvad vaid siis, kui on rikutud lapse organismi kaitsevõime. Läheb hulk aega välja selgitamaks, et kõige selle põhjuseks on klamüdioos.

    Kuidas kandub haigus üle väikelastele?

    Vaatamata sellele, et haigust antakse edasi sugulisel teel, saab laps nakkuse haigelt emalt raseduse ja sünnituse ajal. Juhul, kui beebi saab rinnapiima ning hea hoolduse, tuleb tema immuunsüsteem nakkusega toime, takistades teatud ajahetkeni bakterite paljunemist. Organismi kaitsevõime nõrgenemine võimaldab bakteritel küpseda ning jaguneda ja siis tulevad esile ka haiguse tundemärgid. Sümptomite ilmnemise aeg sõltub lapse immuunsüsteemi küpsuse astmest. Väliselt terve imiku haigestumist klamüüdiasse võib oletada vaid juhul, kui tema vanematel esinevad selle haiguse ilmingud - tupeeritised, kihelus lahkliha ümbruses, raseduse katkemise oht või iseeneslik nurisünnitus.

    Milles haigus ilmneb?

    Kui laps nakatub juba emaihus, siis on võimalik haigestumine raskesse kopsupõletiku vormi, mis annab endast teada esimese kolme kuu jooksul pärast sündi. Kolmandikul kopsupõletikku haigestunud vastsündinutest on haiguse põhjustajaks klamüüdia. Vastsündinutel ning alla kolmeaastastel lastel esineb äge klamüüdia infektsioon erinevates vormides. Kõige sagedamini esinevad silmahaigused, nina- ja kopsuhaigused. Vahel on kahjustatud korraga mitu elundit - kopsud, süda, soolestik, maks, peaaju, kesknärvisüsteem. Peaaju kahjustuse sümptomid ilmnevad varakult, kuid jäävad tihti tähelepanuta, kuna on liialt üldise iseloomuga. Nende seas on kõrgendatud ärrituvus, käte ja jalgade värisemine, põhjusetu valuline nutt ning toidu ülesviskamine maost. Möödub hulk aega, enne kui lapse vanemad ning teda raviv arst hakkavad klamüdioosile kui nende häirete põhjustajale mõtlema, haigus võib aga selle ajaga olla muutunud pikaldaseks ning krooniliseks.

    Lastel areneb klamüdioos järk-järgult ning venib kuude ning isegi aastate pikkuseks. Algul ilmuvad eritised ninast, seejärel sageneb hingamine ning last haaravad kuiva köha hood (palavik reeglina ei tõuse). Kui bakterid on kahjustanud seedetrakti, siis tekivad seedehäired (kõhukinnisus ja -lahtisus), kõhupuhitus ning korisemine kõhus. Oksendamine ning kõrvetised viitavad sellele, et väikelapse haigus kulgeb raskelt.

    Kas on võimalik klamüüdiaid avastada?

    Nagu eelpool öeldud, on vastsündinuil seda avastada väga raske, sest sümptomid ilmuvad varakult ning jäävad tihtipeale märkamata, kuna neil on liiga üldine iseloom. Tihti peetakse neid põetud hüpoksia (hapnikuvaegus kudedes) ja/ või sünnitrauma tagajärgedeks. Sellised lapsed saadetakse sünnitusmajast tavaliselt neuropatoloogi valve alla. Juhul kui spetsialistidel on alust arvata, et vastsündinu ja tema ema on nakatunud klamüüdioosi, siis tehakse kolmandal päeval pärast lapse sündi uuringud ninaõõnes, silma sidekestas ja tupes. Kui tulemus on negatiivne, kuid haiguse kliinilised nähud ei kao, uuritakse verd immuunglobuliini suhtes.

    Kui lapse veres on suurenenud immuunglobuliinide kõigi kolme klassi (IgA, IgG, IgM) hulk, räägib see haiguse ägedast staadiumist. Kui see on krooniliseks muutunud, siis on tõusnud IgA ja IgG tase. Immuunglobuliinide taseme määramine veres on infektsiooni põhiline diagnostikameetod ning kontroll ravi üle. Efektiivne on see meetod aga vaid siis, kui seda tehakse rohkem kui üks kord erinevatel ajahetkedel, millega haigete laste vanemad paraku mitte alati nõus pole. Ometi on just arsti poolt määratud korduvad laboratoorsete testide uuringud need, mis aitavad langetada diagnoosi ning alustada efektiivset ravi.

    Lapse immuunsüsteem nagu täiskasvanu omagi reageerib igale infektsioonile erilise baktereid hävitava aine väljatöötamisega. Neid aineid nimetatakse immuunglobuliinideks ehk antikehadeks. Nende arenemiseks on vajalik aeg, sellepärast tekivad antikehad lapse verre alles kaks nädalat pärast nakatumist. Seetõttu ei tähenda nende puudumine, et lapsel pole klamüüdioosi. Kui ta sai nakkuse sünnituse ajal, ilmuvad bakterid alles 3-4 nädala pärast, just sellepärast ongi vajalikud kordusuuringud.

    Urogenitaalset klamüdioosi on väga raske avastada ka emadel. Seda saab teha vaid teatud menstruatsioonitsükli faasi ajal. Tupe või emakakaela käigus on võimalik klamüüdiat leida 10.-26. päeval. Ülejäänud ajal on bakterite avastamise võimalus kaduvväike.

    Kuidas ravitakse klamüdioosi?

    Klamüüdiad elutsevad rakusiseselt, seetõttu on nad vastupidavad antibiootikumide mõjule. Mõned neist ravimitest on suutelised vaid pikemaks ajaks peatama bakterite paljunemist. Kui aga haigus ilmub uuesti, on bakterid juba vastupidavad selle konkreetse antibiootikumi mõjule.

    Et ravi oleks siiski efektiivne, peab õigesti valima nii ravimid kui aja, millal neid tarvitada. Vastasel juhul võib haigus krooniliseks muutuda ning lapse veres tsirkuleerib paljude aastate jooksul haiguse esilekutsuja. Kui haiguse ägenemised kipuvad korduma, määravad arstid täiendavad raviseansid. Ükskõik, milline klamüdioosi vorm lapsel ka poleks - kas äge või krooniline - järgnevad sellele rasked tüsistused - eelkõige immuunsüsteemi nõrgenemine ning viljatus.

    Kas saab peatada urogenitaalse klamüdioosi levimist?

    Kuna see haigus antakse edasi sugulisel teel, tuleb kasutada kaitsevahendeid. Peamiseks klamüdioosi profülaktikavahendiks jääb preservatiiv.

    Vastavad uuringud peaksid läbi tegema kõik naised, kellel on plaanis laps muretseda. See on tähtis nii tulevase lapse kui ka ema tervise seisukohalt. Aja möödudes, võib nakkus esile kutsuda onkoloogiliste haiguste arenemise. Nakatunud väikelapsed muutuvad aga eluaegseteks klamüdioosi kandjateks, ning varem või hiljem "ärkab haigus ellu". Kui see juhtub sugulise küpsemise ajal, siis haiguse pikaajalise kulgemise tagajärjeks võib olla viljatus.

    Klamüüdia uuringuid vajavad eelkõige naised (olenemata sellest, kas nad on rasedad või ei):

  • suguelundite põletiku puhul;
  • 1-3 aastase viljatuse puhul;
  • raseduse katkemise, nurisünnituse või enneaegse sünnituse ohu korral.

    Iga noor abielupaar, kes soovib tervet last, peab tingimata läbi tegema uuringud sugulisel teel edasi antavate haiguste suhtes. Seda enam, et neid nakkusi ei saa raseduse ajal ravida.

    Hügieeni ja ohutuse reeglid:

  • Väikelapsi ei tohiks võtta nakatunud vanemate voodisse;
  • Kui tahate last hellitada, andke talle vaid pepu peale musi;
  • Lapsel peab olema ilmtingimata oma käterätik ja pesemisvahend.

    Varem klamüüdiat käsitlenud artiklid