Kodumaine imevili: 10 head ja kasulikku põhjust, miks rabarberit süüa
Eile avaldasime kuue parima rabarberikoogi retseptid (vaata siit!). Tulenevalt nende uskumatust menust, otsustasime sellest hapukast imeviljast veel rohkem rääkida. Kas teadsid, et rabarber on meie organismile mitmel erineval moel kasulik?
Eestis kasvatatakse peamiselt kaht liikirabarberit — harilikku rabarberit (Rheum rhaponticum) ja kurdlehist rabarberit (Rheum rhabarbarum). Maailmas leidub aga üle 40 liigi. Taim kuulub tatraliste sugukonda, on mitmeaastane ning õitseb mais-juunis.
Toiduks tarvitatakse peamiselt varsi, harva tarvitatakse ka noori lehti (nagu spinatit) ja kattelehtedega varjatud avanemata õitega õisikuid (nagu lillkapsast). Juuri varutakse sügisel ja kuivatatakse. Väikestes kogustes (0,1…0,2 g) on kuivatatud juurepulbril seedimist korrastav, suurtes hulkades (üle 0,5 g) aga lahtistav toime.
Kasuta alati vaid värskeid, tugevaid ja mahlaseid varsi. Säilitatakse hoidisena, kuivatatult. Rabarberit saab säilitada ka sügavkülmikus. Värskelt säilitamiseks (kuni 1 kuuks) kasuta suhkrustunud mett. Parima maitsega on noored võrsed.
Rabarber sobib hästi igapäevaseks toiduks, näiteks jogurtisse või kohupiima lisandiks. Piimas sisalduv kaltsium neutraliseerib rabarberi tugevad happed ja muudab need kergesti seeditavaks.
Rabarberit võib nautida ka kuumalt või koos teiste köögiviljade või vürtsika puuviljakastmega. Sobib suurepäraselt nii liha, kala kui ka kartuliga. Mahl sobib hästi ulukiliha marineerimiseks. Proovi rabarberit maitsestada punase pipra, ingveri või praetud sibulaga.
Pane tähele! Rabarberit ei ole soovitav tarvitada suurtes kogustes. Oblikhappe tõttu ei tohi rabarberit keeta alumiiniumpotis.