KOGEMUS: Arbuusidieediga põiepõletiku vastu

Krooniline põiepõletik on ilmselt paljude naiste kaaslane. See on kibeda valu ja eluisu täielikult halvav tüütu haigus. Minu lugu on juba kümme aastat vana.

Kollaste tablettide, uroseptide, soojade vannide ja mõrudate raviteede kasutamisele tegi pausi kaks üsna järejetikku sünidnud last. Mõne aasta möödudes selgus aga, et vana bakter ei roosteta ning kõik hakkas jälle otsast peale.

Viimase pooleteist aasta jooksul olen võtnud antibiootikume regulaarselt iga kahe kuu tagant. Perearsti arvates pole selles midagi imelikku: “Kui külmetada, tuleb mõnel inimesel nohu, mõnel põiepõletik.” Aga ma ei külmeta ju… mõtlen ma, villased sokid ja paksud nahast tennised jalas, kui õues on 30 kraadi.
Võitluses põletiku vastu olen proovinud paljusid looduslikke vahendeid ning nõelravi. Null.

Iga kord perearsti jutule ei pääse, vahel tuleb pereõega leppida. Viimati sosistas pereõde mulle, et on olemas veel üks vahend — arbuusidieet. Ta rõhutas, et selle toime ei ole teaduslikult tõestatud. Otsustasin ka seda proovida.

Arbuusidieedi põhimõte on lihtne — tuleb süüa ainult arbuusi. Ja nii 24-48 tundi järjest. Äärmisel juhul võib võtta tüki musta leiba. Ja arbuusi tuleb süüa palju: “No ikka 10 kg!”, ütles pereõde.
Mis siis ikka — turule arbuusi ostma. Õnneks oli parajasti arbuusihooaeg ning lettidel ilutses lai valik arbuuse erinevatest eksootilistest paikadest. Võtsin Ukraina ja Volgogradi arbuusi. Vahelduse mõttes sõin siis eri arbuusisorte. Pärast selgus, et Volgogradi arbuus on parim.

1. päev
Menüü: arbuus
Ei pannud tähelegi, et midagi oleks teistmoodi, sest arbuus on magus ja mahlane ning teeb kõhu täis. Pikapeale hakkas siiski pea tuikama, kuid see oli täiesti oodatav kõrvalmõju.
Kõige suurem isu oli kohvi järele. Kuid ei tohtinud ju juua... Nälga ei tekkinudki, paha tuju aga küll. Arvan, et see tulenes alateadvusesest, sest mind häiris teadmine, et pean end kuidagi piirama.

2. päev
Menüü: arbuus
Hommikul oli erakordselt kerge ja hea olla. Ennelõunal tuli peavalu, mis kasvas üha suuremaks vaatamata manustatud peavalurohule. Õhtuks muutus olukord päris uduseks, meenutas purjusolekut. Ja siis tuli ka nälg. Aga õnneks võis arbuusi süüa… Tuju oli halb ka teisel päeval.

Tulemusi saan hinnata siiski alles kolme kuu pärast. Kui selleks ajaks pole põiepõletikku tulnud, oli asjast kasu. Igal juhul soovitan kõigil kaaskannatajatel see dieet läbi teha, sest kokkuvõttes polnud selles midagi rasket. Seda enam, et siit-sealt on kuulda, et see toimib.